Ruumikoreograafia Esimene väljaanne. Pärandus Ruumikoreograafia on ruumi ja liikumiskunsti ühendav väljaanne. Ruumi käsitletakse siin laia mõistena, kontekstina, kus puutuvad kokku erineva ajalooga ehitised, rajatised, maastik ja loodus. Ruumis liikumise viisiks on valitud tants, sest mitmekesist keskkonda — ja seda keskkond kindlasti on, kui süvenenult vaadata — on parim avada mitmekülgse liikumise kaudu. Ruumikoreograafia on üles ehitatud fotoseeriatena, kus kord liigub tantsija, kord lavastaja, luues visuaalse jutustuse.

“HINGA END LIGI JA ME HÕIKA SULLE SALA, KUIS SAADA KERGET LEIBA EI MULLA EGA JUURETA…” "Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest. Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Jean Effel elab Pariisis. Oma vaimulaadi, huumorimeele ja kiindumuste põhjal on ta ehtne pariislane. Tema tunneb ja armastab oma kodulinna. Ta joonistustel saab Pariis elavaks, arhitektuurilised mälestusmärgid muutuvad tummadest tunnistajatest sündmuste kaasosalisteks. Eiffeli torn kord veedab aega väikese pariislase seltsis, ujutades laevukesi Seine'il, kord rebib vihaselt puruks paberilehe Pariisi kokkuleppega. Võiduvärav Etoile'i väljakul viskab välja vihatud ameerika kindral Ridgeway. Linnad ja provintsid muutuvad kunstniku sule või pintsli läbi lõbusateks viinamarjakasvatajateks ja punapõselisteks kangruteks, nad naeratavad meile nagu head tuttavad.