15. ja 16. sajandil leidis aset enneolematu õitseaeg Euroopa kunstis. Nendel sajanditel taasavastati antiikkunsti väärtused ja antiikfilosoofide mõttetarkused üheaegselt uute saavutustega tehnikamaailmas, õlimaalis, arhitektuuris ja skulptuuris. Renessansiajastul kerkisid esile sellised kunstigeeniused nagu Masaccio, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Jan van Eyck, Dürer ja Tizian. Koos selle raamatuga reisite läbi kogu renessansiajastu Euroopa, viibite Itaalia säravates õukondades, Madalmaade piltvaibatöökodades, Saksamaa trükikodades, Inglise ülikoolides, Prantsusmaa lossides ja Hispaania sadamates.

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

Raamat kaasneb näitusega "Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes" Niguliste muuseumis (04.05.–05.11.2023). Näitus on korraldatud Eesti Kunstimuuseumi, Hälsinglandi muuseumi ja Rootsi Kiriku koostöös. Tallinnas sündinud ning hiliskeskajal Euroopa õukondades tegutsenud ja kõrgelt hinnatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) elas ja töötas oma sünnilinnas rohkem kui viisteist aastat. Lõuna- ja Põhja-Euroopa õukondades portreteeris ta kuningaid ja kõrgaadlikke, Tallinnas teostas töid nii siinsetele kaupmeestele ja linnavalitsejatele kui ka Põhjamaade pühakodadele. Näitus ja kataloog "Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes" vaatlevad esmakordselt kuulsa meistri Tallinna töökoja tegevust ja võimalikku loomingut dialoogis teiste temaga samal ajal siin tegutsenud rahvusvaheliste meistritega. Võtmeteosteks, mis avavad neid teemasid, on Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel Rootsist ja Tallinna Kannatusaltar.

Käesolevas raamatus on huvi keskmes Teise maailmasõja järgsete kümnendite eesti maalikunst. Kumu kunstimuuseumi näitusel "Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel” (22.01.–01.05.2016), millega raamat kaasneb, on eksponeeritud ka sama perioodi läti ja leedu kunst. Kõnealuse perioodi Baltimaade maalikunsti üldpildis on stalinistlikule impressionismile omaste hoiakutega loomingul kaalukas positsioon, kuna see andis – olgugi et paljuski illusoorse ja piiratud – eneserealiseerimisvõimaluse kunstnikele, kes olid kujunenud 1930. aastate hilisimpressionistliku, nn Pariisi-kooli mõjusfääris ning seisid ühtäkki silmitsi totalitaarse riigi kunstipoliitikaga.