Hanno Ojalo (Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts) raamat annab lühiülevaate allveesõja sündmustest Läänemerel mõlemas maailmasõjas ja Vabadussõjas. Allveesõda puudutas otseselt ka Eestit ja eestlasi. Mõlemas maailmasõjas kasutati Eesti sadamaid, uputati Eesti laevu ja eestlasi oli nii allveelaevnike kui ka allveelaevarünnakute ohvrite hulgas. Teos on mõeldud kõigile sõjaajaloohuvilistele.

Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Balti laevastiku vaatenurgast, sest neile oli toonastes sündmustes pandud oluline roll. Antakse ülevaade merevägede seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Noorema põlvkonna vene ajaloolane Pavel Petrov on Peterburis asuva arhiivi juhataja, mis on võimaldanud tal kasutada meie lugejale seni tundmatud materjale, dokumente, kaarte ja fotosid.

Eesti Vabariigi väljapaistvama diplomaadi mälestusteraamat jutustab, kuidas väheste välispoliitika kogemustega, kuid hakkajad eesti mehed oma noorele riigile välismaailma tunnustuse saavutasid. Raamat loob köitva pildi ka Euroopast ja selle probleemidest kahe maailma vahel. Illustreeritud rohkete huvitavate fotodega

Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamatud "Sest ümmargusest maailmast" ja "Laiemasse maailma", mis ilmuvad nüüd esimest korda ühiste kaante vahel. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt oma lapsepõlve- ja noorusaega Põhja-Saaremaal, pärastist kujunemist silmapaistvaks teadlaseks ning tegevust Eesti riigi ja rahva hüvanguks, kuni tuli tagasipöörduva Nõukogude okupatsioonivõimu eest kodumaalt põgeneda ja paguluses kohaneda. Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi Gustav Ränk sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. Ränk sai Kuressaare pedagoogilistel kursustel algkooliõpetaja kutse, lõpetas Tallinna kolledži ja seejärel Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna, saades hiljem filosoofiadoktoriks; oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ta töötas mitmes koolis õpetajana ja Eesti Rahva Muuseumis eri ameteis, sh. rahvateaduste osakonna juhataja abina ja muuseumi sekretärina ning 1943-1944 muuseumi direktorina, juhtides Eesti kultuurivara päästmist hävitava sõja jalust. Ränk oli aastail 1938-1944 Tartu ülikooli esimene etnograafiaprofessor. 1944. a. septembris põgenes ta Rootsi. Rootsi riigi stipendiaadina sai ta tööd Stockholmi ülikooli rahvateaduste instituudis ja oli hiljem Stockholmi ülikooli etnoloogiadotsent. Ränk oli ka Rootsis tegutsenud Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud ja juhataja. Tartu ülikool tunnustas tema teeneid 1990. a. audoktoriks valimisega. Gustav Ränk suri 5. aprillil 1998 Stockholmis ja on maetud Karja kalmistule Saaremaal