Teos "Imede radadel" (A Course in Miracles) ilmus Ameerikas 1975. aastal ning sellest on tänapäevaks saanud menuk, mida on tõlgitud 17 keelde ja müüdud miljoneid eksemplare. Raamatu läbiv sõnum on, et tee kõikehõlmava armastuse ja rahuni seisneb süütunde hülgamises ja andestamises. Lihtsad tõed, nagu püüdlus armastuse, rahu ja vabaduse poole on inspireerinud erinevate usundite järgijaid üle kogu maailma, pakkudes neile juhatust ja tröösti. Käesolevas kinkeraamatus "Mõtisklusi Imede radadelt" leiduvad originaalväljaandest valitud mõtisklused on grupeeritud teemadeks, et abistada lugejaid, kes otsivad mingit konkreetset teemat, kuid seda võib ka lihtsalt sirvida või kaanest kaaneni läbi lugeda. Olenemata sellest, kas originaalteos on lugejale tuttav või mitte, avavad neil lehekülgedel leiduvad siirad tsitaadid iga lugeja südame ning juhivad teda elu poole, mis on tulvil väikestest imedest...

Aforismide kolmas, viimane ja ühtlasi selle sarja "kuldne" aforismikogumik on nii seest kui väljast kõige kuldsem raamat. Kuna sarja esimene, "raudvara", on juba poelettidelt kadunud, on õige aeg endale või sõbrale kingituseks osta uus nooruslikult kujundatud raamat tarkade mõtteteradega.

Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on 20.sajandi esimese poole vaimuelu ühe säravaima esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja Emersoni, juures. Ometi ei lange selles teoses, nagu teisteski Maeterlincki filosoofilisis kirjutisis, pearõhk seevõrra ainese teaduslikule küljele kui vormi ning keele kaunidusele, esitamisviisi sugestiivsusele ja mõtte haaravusele.

Inimnahk on kõige vastupidavam rõivas. "Kõige rängem valu on hingevalu," ulus lamba hingega hunt, kes tahtis määgida. "Kõige suurem kunst on jääda iseendaks," mõtles teenijatüdrukuks rõivastatud palgamõrtsukas oma ohvrile pudingut serveerides. Suurrahvad on ämblikud, väikerahvad ainult kärbsed. Inimene, kel pole ühtegi vaenlast, on ise enda kõige suurem vaenlane. Kõige truumad orjad on inimesed oma kõhule