Eesti revolutsioonilise liikumise tegelase ja proosakirjaniku Juhan Madariku, kodanikunimega Johannes Lauristini (1899-1941) kordustrükina ilmuvad jutustused kritiseerivad kodanlikku korda ning näitavad revolutsioonijõudude kasvu Eestis.

Romaan käsitleb 1930. aastate Põhja-Eesti rannaküla argipäeva, keskendudes peamiselt kahele tegevusliinile – noore kaluri ja laevakapteni naise armastuse loole ning salapiirituse vedamisele.

Ajalooline romaan Liivimaa ajaloost ja Kaupost.

Vilde parimaks teoseks peetav "Mäeküla piimamees" (1916) on jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid. Selle raamatu peaksid kindlasti uuesti kätte võtma ka kõik need lugejad, kellel kunagi koolipingis vastav teos kohustuslikus korras juba läbi on loetud – positiivseid üllatusi on palju.