Pildikesi ühe rahvusmütoloogia lagunemisest aastail 1993-2004.See valik leheartikleid peaks esindama midagi sümptomaatilist minu suhtes jooksva kunstieluga möödunud sajandi lõpukümnendil ja käesoleva sajandi alguses. Ma ei salga, järjekordse kultuuriepohhi loojang oli alanud enne, kui mina asusin süstemaatilisemalt kunstist kirjutama, ning mul jäi üle vaid soojendada end ilmakuulsate maailmalõpu, kunsti surma ja reaalsuse huku filosoofide teravmeelsuste valguses. Johannes Saar

Aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2018" annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja tema partnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest. Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi "100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist" ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist. Väljaanne vahendab ka muljeid teatri- ja filmifestivalidelt ning kontsertidelt, samuti reisikirjeldusi ning teaduslike välitööde kogemusi. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Käesolevasse kogumikku on koondatud uurimused, mis kõnelevad rahvaluule kogumis- ja uurimisloost ning rahva proosaloomingust. Kogumislugu on (oli) suure tähtsusega. Tundes hästi kogumislugu võime usaldatavamalt hinnata ka kogutud materjali. Peale muu on rahvaluulekogumine olulise tähtsusega meie kultuuriloos. Ei ole kaugeltki lahendatud kõik kirjanduse ja rahvaluule suhteid hõlmavad küsimused.

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks. Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888. Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.