Kas taimravi toimib? Kas see on ohutu? On seda üldse uuritud? Milliste haiguste puhul on mõistlik asendada medikamendid ravimtaimedega? Raamat „Taimravi vaimsele tervisele“ selgitab, mida kujutab endast taimravi; millised on looduslike abivahendite ja medikamentide võlud ja valud; millised ravimtaimed aitavad ärevuse, depressiooni ning teiste vaimse tervisega seotud murede korral. Elame maailmas, kus iga haiguse vastu on tablett. Kui see osutubki võluvitsaks, ei tohiks ravimid oma soovimatute kõrvalmõjude tõttu – näiteks antidepressante seostatakse kaalutõusu ja seksuaalhäiretega, rahusteid kurnatuse ja keskendumisraskustega jne – olla kunagi ainus lahendus aju ja vaimuga seotud probleemidele, leiab üle kahekümneaastase kogemusega psühhiaater Lillian Somner. Paljudest ravimitest võib tekkida ka sõltuvus. Taimravi toob seevastu leevendust, mis on küll õrnem, ent tihti tõhusam ning vähemate kõrvalmõjudega kui tabletid. Igal ravimtaimel on oma kindel toime ning et sellest tervisele tulu tõuseks, on vaja omajagu teadmisi ja kogemusi. Raamat „Taimravi vaimsele tervisele“ seda ka pakub, lisaks loodusravi põnevale ajaloole ja tänapäeva teadusuuringute tutvustamisele. Raamat on abiks kõigile, kes on hädas oma vaimse tervisega ning soovivad teada, milliseid lahendusi on peale tablettide veel olemas. Samuti psühhiaatritele ning teistele tervishoiu spetsialistidele, kes on huvitatud alternatiividest, mida ravimtaimed tavapärastele medikamentidele pakuvad. Dr Lillian Somner on psühhiaater ja osteopaat. Oma patsientide ravimisel kasutab ta kõiki meetodeid: medikamente, funktsionaalset meditsiini, elustiili muudatusi, SPECT-i pilte ja sobivaid protokolle ning muidugi ka ravimtaimi.

Läbipõlemine tabab reeglina neid inimesi, kes elavad suure pühendumisega, olgu siis eraelus või professionaalses plaanis. Tänu pühendunud inimestele on maailmas väga palju suurepärast – hiilgavat tulemust ei saavuta leige nokitsemisega. Kuid sel hiilgusel on oma hind.

Läbipõlemist kogenud inimene kirjeldab tagantjärele reeglina, et märgid olid ammu olemas, kuid need jäid tähelepanuta: kuskil tiksus juba ammugi peatumise soov, hoiatavad märgid plinkisid nagu kollane foor, kuid saavutusvajadus sundis iseendast süstemaatiliselt üle sõitma. Läbipõlemise piiril olles vajutame gaasi põhja, kuigi pole juba ammu tankinud. Vahel on segadust sellega, mis on stressi ja läbipõlemise vahe. Loomulikult on need omavahel seotud. Stress on keha ja meele vastus keerukale olukorrale, milles on raske lahendust leida. Kui lahenduse leiame, siis stressitase langeb. Läbipõlemise toob kaasa kestev stress, mis on seotud kauaaegse vaimse kõrgepingega, suure vastutuskoormaga, suure saavutus- ja kontrollivajadusega, perfektse tulemuse ihalusega: mitte kunagi pole piisavalt hea.

Mis aitaks läbipõlemist vältida? Kõige lihtsam reegel tundub olevat, et igale pingutusele peaks järgnema lõdvestumine. Ennast jälgides ja endast teadlik olles saame siiski korraldada nii, et ohtlik läbipõlemisvälk meid ei tabaks. Kuidas end tunnen, millega olen hõivatud, mis toimub minu sisekõnes, kuhu olen teel – need on olulised igapäevased küsimused iseendale. Kui märkame, et läheme vales suunas, on tähtis peatuda ja võtta aeg maha

Selle raamatu autorid aitavad meil ära tunda, kas oleme jõudnud läbipõlemise piirile. Nad selgitavad kaastundlikult neid takistusi ja sotsiaalset survet, millega me kokku puutume, ning seda, kuidas nende vastu võidelda.

"Läbipõlemises" selgitatakse, miks naised tajuvad läbipõlemist teisiti kui mehed, ning raamat annab juhtnöörid, kuidas vähendada stressi, toime tulla emotsioonidega ja elada õnnelikumat elu. Sa loed sellest, mida ette võtta, et lõpetada füsioloogilise stressi tsükleid, kuidas tegeleda frustratsiooniga; miks puhkus, inimestevahelised sidemed ja sõbrunemine oma sisemise kriitikuga on võtmeks läbipõlemisest hoidumisel ja sellest paranemisel. Raamat sisaldab ka töölehti ja harjutusi, mille abiga leiavad kõik naised sellest raamatust midagi, mis annab jõudu positiivsete muutuste loomiseks.