Raamatu on kirjutanud kaks kogenud lastearsti – doktor David Bass ja professor Maurice Kibel. Autorid käsitlevad lapseeas tekkida võivaid vigastusi ja võimalikke hädaolukordi. Nad õpetavad, kuidas paanikasse sattumata anda õigesti ise esmaabi, millal helistada lastearstile või millistel puhkudel kutsuda viivitamatult kiirabi. Tutvustatakse ka kõige tavalisemaid lapseea haigusi ja tervisehäireid sümptomitest lähtuvalt. See on praktiline, rohkete selgitavate illustratsioonidega nõuanderaamat, mis peaks olema iga lastega pere raamaturiiulil.

Autor räägib erinevatest toetuse vormidest sellistel tähtsatel eluetappidel nagu rasedus, sünnitus ja imikuiga. Lugeja leiab raamatust keha, hinge ja vaimu toetavaid mõtteid, nõuanded lõdvestumiseks ja õigeks hingamiseks ning palju joogaharjutusi, mis aitavad lapseootuse ajal, toetavad sünnitusel ja ka pärast seda. Lisaks jagavad oma kogemusi ka paljud Eesti pered. Raamatu autor Svea Sööt on joogaõpetaja, Algallika hingamistöö terapeut, sünnitoetaja ja reiki meister.

Rahu, ainult rahu – seda Karlssoni lemmikväljendit on kasutanud ilmselt iga lapsevanem ja õpetaja. “Meelerahu- ja keskendumisharjutused lastele” on loodud sooviga aidata lastel kiires elutempos rahulikuks jääda ning oma emotsioonidega toime tulla. Raamatus leiduvad ideed ja harjutused on loovad ja mängulised ning aitavad leida tasakaalu kehas ja meeles, õpetavad lapsi keskenduma, märkama ja kuulama oma südame häält. Ideelaegas pakub ka ohtralt tegevusi, mis loovad rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nii kodus, lasteaias kui klassiruumis. Raamatu südameks on unistus, et iga laps suudaks ise ennast aidata, teadvustaks oma unikaalsust ja väärtust ning oskaks seda hoida – loomulikult vanema ja õpetaja kaasabil. Praktilised harjutused, mida võib praktiseerida iga päev, loovad juba paari minutiga rahuliku meele ja rõõmsa südame. *** Elu meie ümber kutsub meid palju endast väljapoole vaatama, tarbima, kiirustama. Selles müras on üha raskem pöörata pilk sissepoole ja õppida sedakaudu ennast tundma. Ja ometigi on enda tundmisest ja juhtimisest kõige enam tuge, et edukalt tänases maailmas orienteeruda. Enesekohased oskused on õpitavad, kuigi tänased täiskasvanud üldjuhul ei ole neid õppinud, vaid elu ise on kuidagiviisi õpetanud. Seetõttu on eriti väärtuslik, kui saame lastele neid oskusi juba maast madalast tutvustada. Kuidas tulla toime raskete tunnete ja mõtetega? Kuidas olla tähelepanelik ja hooliv? Kuidas rahuneda? Selles raamatus on lai valik harjutusi, mida koos lastega teha ja mis õpetavad põneval moel iseennast tundma ja juhtima. Helena Väljaste psühholoog *** Monika Allert on hariduselt romaani keelte filoloog, praegu õpetab ukraina lastele eesti keelt ja täiskasvanutele itaalia keelt. Töötades ka laste jooga-, tantsu- ja liikumisõpetajana, on autorile eriti südamelähedane laste vaimse ja füüsilise heaolu toetamine. Autor usub, et sisemine rahu on igas lapses, vaja on see vaid üles leida.

Rita Laube kirjutas raamatu sel ajal, kui ta tegeles rasketes peresuhetes olevate lastega. Autor kirjeldab loomulikku õppimist, mida ta koges oma last jälgides, lastega Spiel- und Lernortis töötades, ning loob pildi, kuidas igas vanuses inimesed võiksid Spiel- und Lernortile sarnastes keskustes uudishimust ja huvist lähtuvalt õppida. Autor pöördub raamatu alguses lugejate poole. Armsad lugejad, juba mõnda aega tegelen ma õppimise-teemaga. Esialgu valmis diplomitöö kavand, sellele järgnes diplomitöö. Nüüd hoiate käes mu raamatut. Raamatus kirjeldan ma loomulikku, ürgselt omast, salapärast, rõõmu täis, aktiivset õppimist, mida iga inimene endas kannab. Õppimine on mäng – kütkestav, loov, hästi tuttav. See on ühine, vastutustundlik ja vaba tegutsemine. See on spirituaalne, terviklik läbielamine ja intuitiivne tajumine. Seda ei tohi segada. Inimene säilitab selles loomulikkuses oma eheduse, oma vabaduse, oma usalduse ja oma väärikuse. Lapsed ja noored kogevad, et nad kuuluvad selle juurde. Nad tahavad vastastikust jagamist ja kontakti üksteisega. Kool kui institutsioon takistab loomuliku õppimise protsessi. Kooli osatähtsus väheneb. Kooli üle diskuteeritakse palju ja tehakse pidevalt muudatusi. Haridussüsteem ja riigikontroll suruvad maha tõeliselt loomuliku õppeprotsessi. Me lepime koolisüsteemiga. Koolis kasvatatakse lapsi ühiskonna hüvesid teenima.