Väljapaistva norra kirjaniku Johan Borgeni (1902-1979) kõlbelise valiku probleeme käsitleva romaanitriloogia (Väikelord, 1955; Tumedad lätted, 1956; Käes, 1957) esimene raamat. Selle peategelane on keskkodanluse hulgast pärit puberteedieas nooruk, kelle šokeerivas käitumises ilmnevad isiksuse lagunemise esimesed tunnused.

«Surilina» on teine raamat mõttelisest triloogiast, mille moodustavad Banville’i romaanid «Varjutus», «Surilina» ja «Muistne valgus». Juba «Varjutuses» põgusalt esinenud Cass Cleave saadab kirja tuntud kirjandusteadlasele Axel Vanderile ja ütleb talle, et teab tema kaht häbiväärset saladust. Vander sõidab Torinosse konverentsile ja ühtlasi kohtuma Cassandra Cleave’iga. Raamat on täis seoseid, millest omakorda hargnevad seosed ja viited tegelikult eksisteerinud isikutele ja sündmustele, kohati muutub teos unenäoliseks ning piir tegelikkuse ja kujutletava vahel läheb õhkõrnaks. Banville seab kahtluse alla iga väite, iga mälestuse, minevikku kirjutatakse üha uuesti ümber, ja tema võimas ning egotsentriline Vander jääb kauaks ja painavalt meelde.

Boris Vian (1920-1959) on sõjajärgse Prantsusmaa üks olulisemaid ja originaalsemaid loovisiksusi: kirjanik, muusik, helilooja, dramaturg. "Päevade vaht" (1946) on Viani kirjanduslik peateos, mida tema kaasaegne kirjanik R. Queneau on nimetanud nüüdisaja kõige südantlõhestavamaks armastusromaaniks. Romaani peategelased Chloe ja Colin on kaks noort inimest, kes teineteist otsivad, leiavad ja armastavad, kuni surm nad lahutab.

Hollandi nüüdiskirjanduse säravaima prosaisti elavat tähelepanu äratanud debüütromaan. Blasfeemilis-humoristlik lugu juudi päritolu noormehe identiteedi ja armastuse otsingutest 80ndate lõpu ja 90ndate alguspoole Amsterdamis. Lõputud retked Amsterdami punaste laternate rajoonis, traditsioonist loobumise ja traditsioonis püsimise piiril.