Kogumikus tuleb juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941.-1942. aastal. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonidest, oludest, toidust ja tööst seal. 16 mälestuslugu on pühendatud kõik erinevatele pataljonidele. Raamatu lõppu on lisatud hulgaliselt arhiivimaterjale, nende hulgas umbes 1250 surnud mehe nimekiri. Raamat on illustreeritud ja mõeldud laiale lugejaskonnale.

Wehrmacht, kus teenis ühtekokku ligi 18 miljonit meest, pidas üle viie aasta maailma ajaloo veriseimat sõda, okupeeris vahepeal poolt Euroopat ja sai lõpuks hävitavalt lüüa. Hitleri Wehrmacht polnud mitte ainult Saksa ajaloo suurim sõjavägi, ka tema võim oli suurem kui ühelgi Saksa armeel enne teda. Türannile isiklikult truudust vandunud relvajõududest tegi Hitler oma tööriista, mis kuuletus talle viimseni. Sõjas või sõjavangistuses hukkus üle viie miljoni Wehrmachti sõduri. Rohkem kui 60 aastat pärast sõda on aeg teha kokkuvõte. Uusimate ajaloouurimuste, veel elus olevate kaasaegsete küsitlemise, rohkete arhiividokumentide ning erakirjade ja -päevikute põhjal annab Guido Knopp ülevaate Hitleri järel tõrkumata hukatusse läinud armeest.

¤ Minevikku meenutades ¤ Relvavendade mälestusi ¤ Mälestuskilde minevikust ¤ Klubi "Wiking-Narva" ¤ Pataljon "Narva" Eestimaa meeste täiendatud nimekiri ¤ Nimeregister

Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? "Miks me sõdime" räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, kuidas meie käitumine on kogu inimkonna ajaloo vältel viinud meid ikka ja jälle konfliktidesse – kuigi see on järjest ebamõistlikum. Sellest hoolimata jõuab ta lootusrikkale järeldusele, et kunagi tulevikus võivad sõjad maailmast siiski täielikult kaduda. Mitmetahulisemat teemat kui sõja põhjused on raske lahti mõtestada. Seda ei saa teha ainult kõrvalise uurijana ega ainult osalisena, teema avamiseks on vaja mõlemat poolt. Mike Martin seob teaduse ning isikliku kogemuse, et defineerida sõda. Seda tuleb mõista, sest sõda pole kuskile kadunud, ometi tundub see lääne inimeste jaoks kauge abstraktsioonina – isegi kui sõda toimub Euroopa külje all. Kohustuslik lugemine nii ajaloo- kui ka tänapäeva sündmuste mõistmiseks. – Riho Terras, erukindral