Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).

Väliseesti seltsi- ja teatritegevuse põhijooni

Iga teatrihuviline on ehk mõttes mänginud "Eesti teatrisündmuste" mängu, koostades näiteks nimekirja oma elu teatrisündmustest või siis aasta teatrisündmustest. See raamat on ühe sellise mängu vili. Teatrisündmusena tulevad jutuks unustamatud lavastused, vaimustavad rollid, olulised teatritegelased, mõjukad teatrid, uskumatud teatriskandaalid ja veel palju muud. Raamatut kirjutades pidas autor lugejatena silmas muu hulgas ka teatrihuvilisi, kellel pole veel väga sügavaid teadmisi teatriloost, kuid on huvi Eesti teatrit ja selle värvikat ajalugu tundma õppida ning selle kaudu ka praegust teatrit paremini mõista. Tulemuseks on põnev ja intrigeeriv, kuid samas ka ülevaatlik ja hariv lugemine. Anneli Saro (snd 1968) on teatriteaduse professor. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja teatriteadust, täiendanud ennast Helsingi, Stockholmi ja Utrechti Ülikoolis. Alates 1997. aastast on ta õpetanud TÜ-s teatriteadust, lugenud külalislektorina loenguid ka Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Helsingi Ülikoolis.

Ootamatu küll, kuid meie džässmuusika on Eesti riigi eakaaslane. See on omal moel kaasa teinud kõik meie riigi saatusepöörangud. Vabale arengule 1918–1940 järgnesid rasked sõja- ja okupatsiooniaastad ning keeruline nõukogulikest ideoloogiareeglitest määratud ellujäämiskursus raudse eesriide taga. See raamat keskendub aastatele 1945–1968, Teise maailmasõja lõppemisest Hruštšovi sulaaja lõpuni ja Tallinna džässifestivali ärakeelamiseni. Kuidas oli üldse võimalik, et tollastes oludes pandi alus Tallinna džässifestivalide traditsioonile ja tekkis eesti rahvuslik džäss? Tollases kaksikmoraali ajastus orienteerub autor tänu sellele, et ta jõudis ise olla selles osaline, samuti tundis ta enamikku toonaseid tippmuusikuid. Ajastut aitavad mõista ja mõtestada rikkalik ja üpris haruldane fotomaterjal ning kaks CD-d lindistustega ERR-i arhiivist ja sõja-aastail emigreerunud muusikutelt. Tiit Lauk on aastaid olnud tegev nii džässmuusikuna kui džässi edendajana, olles muuhulgas üks Tallinna džässifestivalide (nüüd Jazzkaar) traditsiooni taastajatest. Ta on kaitsnud doktoritöö Eesti džässist, esinenud ettekannetega rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, avaldanud õpikuid ja uurimuse "Eesti džäss 1918–1945" (Argo 2010), arvukalt artikleid ajakirjadele ja teatmeteostele kodu- ja välismaal.