Diana Jackman on nooruses oma isa ja vanaonu, mikmakite indiaanihõimu šamaani ehk puoini kõrval õppinud metsas vabalt liikuma ja nägema maailma, mis paljudele nähtamatuks jääb. Kuid ravitsejate ja küttide suguvõsast pärinev jäljekütt on nüüd linnastunud naine, kelle abielu on purunenud ja kes on peitnud oma mineviku pooltõdede ja vaikuse müüri taha.Kaheksa jahimeest on kogunenud kaugesse Kanadasse tohutule maavaldusele, et jahtida lumises laanes hirvi. Nende seas on ka Diana Jackman, keda esivanemate veri otsekui sunni jahti pidama. Eemal moodsa maailma klaustrofoobiast, loodab ta lahendada oma minevikuprobleemid ja end uuesti leida.Kuid keegi jälgib kogunenud jahilisi -- mingi meeletu ja vägivaldne loodusjõud, mis end Kanada talves varjab. Ja jahipidajatest saavad saakloomad -- kiire, halastamatu ja erakordselt tõhus tapja jälitab, ründab ja tapab neid, ilmudes eikuskilt ja kadudes jäljetult. Diana Jackman teab, et ellujäämiseks peab ta meenutama oma isa õpetusi ja ise oma jahtijat jahtima. 

Nüüd, kus detektiivi ei olnud enam näha, tundis Jimmy senisest suuremat rahutust. Ta kontrollis, kas korteriuks on ikka kindlalt kinni, käis Sinnete'i toas, mille aknast pääses tuletõrjetrepile. Raudne aknavõre oli riivis. Jimmy tuli tagasi oma tuppa, lukustas ukse, istus kirjutuslaua taha, avas raamatu ja püüdis lugema hakata, paraku tantsisklesid tähed ta silme ees. Mida teha, kui on teada, et sind tahetakse tappa? Mõrvarit ennetada? Nõnda praktiseeritakse Metsiku Lääne filmides ... Aga see siin ei olnud film, vaid koletu tõelisus. "Taevas appi, ma nägin seda meest oma silmaga! ... Linda, ma tahan sulle midagi öelda. Sa ei kujutle, mismoodi see on, kui ühtäkki sinu pihta kõmmutatakse. Sul ei tule mõttessegi appi karjuda või politseid kutsuda. Sa ei mõlgutle enam ei kohtu õiglusest, kättemaksust ega muust. Su ainus lootus on: "Mees, anna jalgadele valu! Lippa! Jookse elu nimel!"

Adam Dagliesh on igatsusega oodanud, millal saab tädi juurde vaiksesse Monksmere'i puhkusele sõita. Monksmere'i neem on niigi kauge Suffolki ranniku eraldatumaid paiku, kaugele merre ulatuv maalapike. Dagliesh hellitab lootust ärateenitud puhkusele, mille jooksul ei tarvitseks teha muud kui nautida tuulisel rannal pikki jalutuskäike ning praksuva kaminatule valgel tassikest teed ja võiga sooja röstsaia. Ent lootuse veidigi rahu saada purustab mõrv. Jullas triivib rannale kohaliku krimikirjaniku Maurice Setoni moonutatud laip, mis tirib Adam Daglieshi kesk järjekordset ja eriti sünget juurdlusprotsessi.

Alea on Samildanach, Saîmani viimane laps. See, kes peab Gaelimaa uude ajastusse viima. Sest Gaelimaa on hävimas. Saar on tervenisti sõjapöörises. Inimesed ja hundid hukkuvad tuhandete kaupa. Usumeeste fantaasiad ning valitsejate võimuiha õhutavad vaenu, võlujõud aga hääbub aegamööda. Jah, Gaelimaa on hävimas ning aeg on napp. Alea peab oma ülesande täide viima, enne kui on hilja. Tal tuleb päästa metshaldjad, leida inimeste poolt tagakiusatud valge emahunt, taibata Moira tähendust ning ennekõike – ennekõike – valmistada maailm ette parema homse jaoks. Sest Alea teab, kes temaga kohtumist ootab: Maolmòrdha. Varjuvalla Leegikandja. Seekord tuleb neiul talle üksi vastu astuda. Üks sõda, kaks osapoolt, kolm ettekuulutust. Kas vabaduse nimel võib kõik ohvriks tuua?