Kuulsa nõukogude polaaruurija, Papanini ekspeditsiooni radisti mälestusteraamat.

Dagmar Normeti esmakordselt ühiste kaante vahel ilmuvad mälestused kannavad endas 1920-ndatel Eestis sündinud põlvkonna saatust. Mälestuste taustaks on 1920-ndatel Eestis sündinute saatus. Nad alustasid õnnelikult, oli oma riik, nad said hea hariduse, küll mitte kõik. Maailm avardus ja oli täis kutsuvaid võimalusi – paraku üürikeseks ajaks.

“Need mitmeist matkamärkmikest kogutud ja raamatuks kujundatud jutukesed ning tušijoonistused kirjeldavad lähema mineviku üksikuid sündmusi ja püüavad näidata seda vaimset tagapõhja, millel eestlastest kunstinovaatorid elasid ja tegutsesid. Selle raamatu vahelduv sisu ongi nagu mõni tasane saatemuusika minu tähtsamate õlimaalide valmimise protsessile. Osa minu varajasemaid teoseid on jäänud teisele poole okastraati ja paljud hilisemad maalid on rännanud oma uute omanike kaudu kaugemaile kontinentidele. Neid kõiki oleks raske kokku koguda mõneks retrospektiivseks ülevaatenäituseks. Sellepärast tahab käesolev raamat anda peale muu ka lühemaid kirjeldusi minu tähtsamate teoste saamisloost.” Eduard Ole

Ilmus Karl Õigeri elulooraamat "Ma tulin tagasi". See on mõneti erinev tavapärastest biograafiatest. Kõigepealt on autor läbi ja lõhki teadlane, kes harva raamatu kirjutamise ette võtavad. Teiseks on tema elulugu äärmiselt karm. Kõigele vaatamata on Karl Õigerist saanud praegusaja üks nimekamaid ehitustadlasi, ta on Tallinna Tehnikaülikooli tegutsev professor. Autor heidab meenutustes tagasipilgu oma lapsepõlvele, Teise maailmasõja eelsetele iseseisvusaastatele, Vene anneksioonile, sõjaaegsele Saksa valitsusajale, sellele järgnenud Nõukogude okupatsiooniperioodile, Siberisse saatmisele ja sealt 13-aastase poisina traagilisele koju põgenemisele, taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatele, loomulikult ka oma õpingutele, töö- ja muudele tegemistele. See lugu kujutab mosaiiklikku tagasivaadet iseenda kaudu, milles peituvad küsimused, mis ja miks midagi toimus, miks just nii ja mitte teisiti, mis oli hea, mis halb, mis õnnestus või ebaõnnestus, mida oleks võinud teha teisiti, ning lõpuks – mida peaks või võiks kirjapandust järeldada. Raamatust kiirgab suure ehitusmehe mure ehitushariduse oleviku ja tuleviku pärast.