Ajalooline romaan

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Raamat annab ülevaate meie kalurite elust sõjajärgseil aastail, esimeste kalurikolhooside moodustamisest ja nende arengust tänase päevani. Lühidalt iseloomustatakse kõiki meie praegusi kalurikolhoose ja tutvustatakse teenekamaid kalandustöötajaid. Raamat on publitsistlikku laadi, mõeldud laiale lugejaskonnale, varustatud rohkete fotodega.

Üks Eesti ajaloo pikemaid perioode, millest on üsna vähe laiemalt teada, on nn. orduaeg. See on Vana-Liivimaa aeg ehk ajajärk pärast Eesti ristiusustamist ja enne Liivi sõda. Just seda katab Arvo Mäe romaan "Risti riik", üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitletavaid ilukirjandusteoseid. Romaan algab 1200. aastal ja kestab Liivi sõja alguseni aastal 1558.