"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on.

Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

"Kirjad Elenalt" on tõsielulugu kuueaastase Elena võitlusest ajuvähiga. Elena elu viimaste päevade päevik, mille panid kirja tema vanemad Keith ja Brooke Desserich, oli algselt mõeldud tema noorema õe Gracie jaoks. Sellel päevikul on aga laiem kõlapind. Vanemad, kes õpivad tütre haigusega elama, võitlema ja leppima. Väike Elena, kes inspireerib oma vaprusega tervet kogukonda. Elu, mida elatakse päevhaaval, aga tõelise elujanuga. Päevik, mis peaks aitama kõiki lapsi ja nende vanemaid, kes on sunnitud sama läbi elama. Raamat, mis õpetab meid hindama igat hindamatut hetke, mida saame veeta koos oma lastega. Brooke ja Keith elavad praegu Cincinnatis koos tütre Graciega. Nende peamine "elukutse" on olla ema ja isa, kuid nad on sõprade ja pere toel loonud tütre mälestuseks organisatsiooni The Cure Starts Now (ravi algab nüüd), mis on pühendunud tööks Elena-taoliste laste ja nende vanematega.

Majandustegelaste mälestusi sõjaeelse Eesti kohta pole palju ilmunud. Praktiliste erialade mehed ja naised pole just nobedad sulge haarama. Sovetlikud repressioonid tabasid pangandustegelasi ja tööstureid rängalt. Niisugune oli ka Karl Ipsbergi saatus.

Taimed ja millimallikad, putukad ja loomad ning inimesed onelusolendid. Taimed seisavad paigas, teised võivad liikuda, oma asukohta muuta. Üksnes inimene teeb mõtestatud tööd, et söönuks saada – nii taimedest, seentest, loomadest, kui kaladest, ka putukatest. Niiviisi, huvitaval kombel, inimene kasvatab teist liiki selleks, et seda ise süüa ja sel kombel toituda. Selleks, kuidas järjest paremini ja rohkem toitu saada, on ta alatasa välja mõelnud teooriaid ja leiutanud masinaid ning üha uusi tehnoloogiaid. Maaviljelus on inimkonna üks olulisim ja vanim tegevusala.