Raamatus antakse ülevaade pruunkaru kujunemis- ja levikuloost. Käsitletakse tema bioloogia iseärasusi meie vabariigi tingimustes. Põhjendatakse pruunkaru -- meie loodusmälestise kaitse vajalikkust ja antakse ülevaade selleks rakendavatest abinõudest. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Asudes raamatu uut trükki ette valmistama, saatis autor 1966. aasta novembris vabariigi 50 kõige aktiivsemale lindudevaatlejale ringküsitluse eelmise trüki puuduste kõrvaldamiseks ja raamatu tarvitajate soovide arvessevõtmiseks. Tagasi saabus 20 kirja, milles konstruktiivseid ettepanekuid tegid Mall Hiiemäe, Ahto Jõgi, Valter Kangur, Tenno Laur, Aleksander Lint, Jaan Naaber, Sven Onno, Oivo Rahusoo, Olav Renno, Eduard Sadam ja Aleksander Soovik. Raamatu määramistabelid on põhiliselt jäänud samaks nagu eelmises trükis. Neid on täiendatud ja täpsustatud uute andmetega. Lisatud on määramisjuhendid järgmiste liikide kohta, mis eelmises trükis puudusid: kanada lagle, meririsla, naaskelnokk, mustpea-kajakas, tutt-tiir, loor-kakk, kaelusrästas, lasuurtihane, kukkurtihane, mägi-kanepilind. Lisatud on kaks uut joonist (12. ja 36. joon.), millel on kujutatud nimetatud liigid. Teised must-valged joonised ja värvitahvlid on jäänud endiseks. Täiesti uuesti on kirjutatud määramistabelitele järgnev raamatu lõpuosa. Seda tingis linnuteaduse edasiarenemine, rohke uue kirjanduse ilmumine ja mitmete teaduslike ning organisatsiooniliste seisukohtade muutumine viimase 13—14 aasta jooksul. Nii peegeldab välimääraja ornitoloogia praegust seisu.

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse 100-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku.

Raamatus käsitletakse lühidalt agrokeemia arengut ja taimede toitumist. Üksikasjalikumalt peatutakse mineraalväetiste tootmisel ja omadustel ning nende toime ja kasutamise iseärasustel. Lähemat käsitlemist leiavad ka orgaanilised väetised ning lubi- ja bakterväetised. Esitatakse kokkuvõtlik ülevaade väetustööde mehhaniseerimisest. Selgitatakse väetussüsteemi koostamise põhialuseid ja tuuakse lühike ülevaade agrokeemiateenistusest.