Vandenõude ajalugu on pikk – see ulatub Vana-Egiptusest tänapäeva Pakistanini. Käesolev raamat justkui kataloogibki mitmesuguseid salasepitsusi, mida ühendab üks asjaolu – nimelt on nende kõikide puhul võimatu öelda, mis siiski täpselt juhtus või kes olid vandenõusse kaasatud. "Lahendamata vandenõudesse" on koondatud ajaloo kõige hämmastavamad vandenõud, kinni mätsitud lood ja libaoperatsioonid ning raamatus püütakse vastata näiteks niisugustele küsimustele: Kas Aleksander Suur mõrvati? Kas Ameerika Ühendriikide valitsus oli seotud 11. septembri rünnakutega? Kas Philadelphia eksperiment leidis tõepoolest aset? Kas Bilderbergi grupp kujutab endast tõesti salajast maailmavalitsust? Kas president John F. Kennedy tappis üksik laskur või osalesid atentaadis teisedki inimesed? Kõikide selliste põnevate juhtumite käsitlemisel antakse lühike, kuid põhjalik ülevaade nende kulgemisest, esitletakse võtmeisikuid ja vahel pakutakse välja lausa üllatavaid alternatiivseid teooriaid. Raamatus on üle 150 foto, maali, joonistuse ja kaardi, mis aitavad lugejal mõistatuslike sündmuste taga peituvatest faktidest suuremat pilti kokku panna.

Roheline tsoon, Bagdad, 2003: müüriga ümbritsetud, ujumisbasseinide ja luksuslike mugavustega kompleksis alustavad Paul Bremer ja tema koalitsiooni ajutine valitsus (CPA) uue, demokraatliku Iraagi kujundamist. Personaliks idealistlikud abid, kes olid valitud oma kohale peamiselt tänu vaadetele sellistes küsimustes nagu abort ja surmanuhtlus, veetis CPA okupatsiooni esimese, otsustava aasta, püüeldes eesmärkide poole, millel oli sõjajärgse riigi pakiliste vajadustega väga vähe pistmist.

Rajiv Chandrasekaran, ajalehe The Washington Post Bagdadi büroo endine juhataja, pakub meile intiimset pilguheitu sellesse võlur Ozi Smaragdlinna meenutavasse mulli, mis ei lasknud end segada väljaspool müüre aina kasvavast kaosest.

Teos kirjeldab inimeste kaudu USA valitsuses sõja alguses valitsenud ideoloogiat, mis võib olla poliitikutele tuttav ja tavapärane, kuid seda tülgastavam tavalisele inimesele. Raamat võiks olla kohustuslik lgemine neile, kes on valmis uskuma valitsejaid kinnisilmi, kellele eesmärk pühendab alati abinõu. Iraagi sõja teemaga pisutki kursis olevale lugejale nauditav raamat.

Oleme sündinud maailma, mida kontrollivad nähtamatud jõud, mis on nakatanud ja manipuleerinud inimkonda tuhandete aastate jooksul. Ei, tegu pole mitte käsikirjaga mõnele Hollywood'i filmile. See kõik toimub meiega just PRAEGU. Sa võid vaadata enda ümber ja mõelda, et see kõik on «reaalsus». Kuid tegelikult elad sa illusioonis - illusioonis, mis on loodud, et hoida sind vaimses, emotsionaalses ja hingelises vangikongis. David Icke paljastab neid jõude ja inimkontrolli meetodeid, tuues nähtavale fantastilise ülemaailmse manipulatsioonivõrgustiku, mida juhivad jõud väljastpoolt seda füüsilist reaalsust. Ta paljastab peidetud veresidemed, mille kaudu olendid teistest dimensioonidest elavad ja toimetavad nähtamatutena meie keskel; ta näitab kuidas need tänapäeva kuningaperede, poliitiliste- ja majandusjuhtide veresidemed on pärit iidsetelt kuninglikelt suguvõsadelt.

Marss on mõistatustest küllastatud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühtaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses "Marsi müsteerium" kirjeldavad raamatu "Jumalate jäljed" autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust -- umbes 20000 aastat tagasi Marsi ja Maa lähedalt möödunud hiidkomeedist, mis purunes tosinkonnaks tükiks, igaühe läbimõõt kümneid kilomeetreid. Tõendid viitavad, et just nende "pommide" langemine Marsi pinnale tappis selle planeedi -- ja mitte miljoneid aastaid tagasi, nagu paljud teadlased senini arvavad, vaid suhteliselt hiljuti. Üha selgemini tuleb ilmsiks, et selliste kataklüsmide aegu võis hävida ja täieliku unustusehõlma vajuda seni tundmatu tsivilisatsioon. "Marsi müsteerium" uurib tavatut võimalust, et kosmilistel põhjustel hävis meie naaberplaneedil meiega võrdväärne arenenud tsivilisatsioon, mis eksisteeris seal veel suhteliselt hiljuti.