Valik indoanglia luuletaja Sujata Bhatti neljast raamatust. Luuletustes puudutatakse rohkesti erinevaid teemasid: lapsepõlvemälestused Indiast, perekondlik pärimus, diasporaaelu kogemus ja kohanemisraskused, mütoloogia ja erootika. Luuletaja liigub vabalt üle Lääne ja Ida, Põhja ja Lõuna kultuuriliste piiride. Sujata Bhatt on sündinud 1956. aastal Lääne-Indias, Gujarati osariigi pealinnas Ahmedabadis. Tema emakeel on gujarati keel, kuid luuletusi on ta kirjutanud ainult inglise keeles. Esmakordselt kolis perekond USAsse, kui tüdruk oli viieaastane. Hiljem õppis Sujata Bhatt Iowa ülikoolis kirjandust. Praegu elab ta Saksamaal.

Öökull saab tõrelda metshaldja käest. Linnu eest rohtu poeb varjule sääsk. Uu! Karumemm und näeb ja kurgus tal nutt: odaga torgib ta jõnglasi kütt. Uu!

Mary O'Malley, Medbh McGuckian, Paula Meehan, Eavan Boland, Vona Groarke, Nuala Ni Dhomhnaill ja Eiléan Ni Chuilleanain on vägevaimad iiri poetesside seas. Nad on enesemoondajad, kes kohanevad keeleliste ja luuleliste vormidega, millesse nad kiinduvad ja millele pühenduvad. See on nii avatud ja läbitungiv kirjandus kui üldse võimalik - loominguline väljakutse kirjanikule, lugejale ja tõlkijale.

Suurvaimudest rikkas Hispaania «kuldses ajastus» (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.