Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.

Etoloogia üks rajajaid, Nobeli preemia laureaat Konrad Zacharias Lorenz on aastakümneid kasvatanud loomi ja neid põhjalikult tundma õppinud. Oma raamatus tutvustab ta putukate, kalade, lindude ja imetajate käitumisviise, kõneleb toaloomade pidamisest ja sellega seonduvatest probleemidest. Haarava esituslaadi ja heatahtliku huumori tõttu on selle raamatu populaarsus muutumatuna püsinud peaaegu poolsada aastat. Loetu arendab tähelepanelikku suhtumist loodusesse, õpetab mõistma erisuguste loomade käitumisviise. Raamat pakub huvi kõigile loodusehuvilistele.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.