See raamat käsitleb neid Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi, mis leidsid aset väljaspool Eestit. Iseenesest on muidugi enamik maailma ajaloo olulisemaid sündmusi Eestit kuidagi mõjutanud. Selle raamatu eesmärk on aga anda ülevaade just neist sündmustest, millel on otsene seos Eestiga. See tähendab sündmustest, mis mõjutasid mingeid protsesse Eestis, kas siis nende toimumise või mittetoimumise suunas. Siit leiab näiteks ansambli The Beatles loomise, mis kahtlemata avaldas oma mõju Nõukogude süsteemi kokkuvarisemisele. Enamikus raamatusse valitud sündmustest polnud eestlastel kas üldse mingit rolli või oli see väga väike. Ka on enamik sündmusi aset leidnud väljaspool Eestit ja maailma suurvõimude – Saksamaa, Venemaa ning Ameerika Ühendriikide – ajaloos. Kindlasti leiab see raamat sama sooja lugejate vastuvõtu kui autori populaarne „101 Eesti ajaloo sündmust“, aidates meil paremini mõista Eesti kohta maailmas.

Rootsi õukonnareporter Catarina Hurtig portreteerib kümmet uue põlvkonna printsessi, kelle lugudesse mahub intriige ja petmist, kohutavaid õnnetusi, fantastilisi edulugusid ja loomulikult ka armastust. Kuningaperede ja printsesside elu on justkui glamuurne, kulukas ja meelelahutuslik seebiseriaal – võib-olla isegi kõige meelelahutuslikum seriaal läbi aegade.

Euroopa ühinemise ajastul oleks õige aeg heita pilk tuhatkond aastat tagasi, mil Euroopa üha avarduvatel piiridel peeti veriseid võitlusi, raadati maad, rajati uusi asulaid ja piiskopkondi; mil ülerahvastatud piirkondades käisid ringi värbajatesalgad ja kogusid väljarändajaid, teedel logisesid vankrid, täis põnevil uusasunikke, ning vilgastest sadamatest asuti mereretkedele, et viia kaugetele ja võõrastele maadele koloniste. Roert Bartletti monograafia läheneb Euroopa kõrgkeskaja ajaloole ühest kindlast vaatepunktist, koondades tähelepanu vallutustele, kolonisatsioonile ning nendega seotud kultuurimuutustele Euroopas ja Vahemeremaades ajavahemikul 950-1350. Raamatus analüüsitakse uute riikide kujunemist vallutuste käigus ja mandri äärealade asutamist immigrantidega: inglaste kolonisatsiooni keldi maadel, saksa asutuse laienemist Ida-Euroopasse, Hispaania tagasivallutamist ning ristisõdijate ja kolonistide tegevust Vahemere idaosas. Vastust ootab küsimus, milline mõju oli vallutussõdadel ja kolonisatsioonil keelele, seadusandlusele, usukultusele ja kommetele. Samas tehakse vahet fenomenidel, mis olid iseloomulikud tõelistele "piirialadele" ja tulenesid uusasutamise või sõjalise konfrontatsiooni tingimustest, ning tõukejõududel ja arenguprotsessidel, mis olid iseloomulikud euroopaliku kultuuri südamaadel, sest selle tsivilisatsiooni ekspansioonitung sai alguse keskustest, ehkki avaldus kõige tugevamini äärealadel. Seega ei ole raamatu teemaks üksnes koloniaalvallutused ja immigratsioon, Euroopa ühiskonna liikuv serv, vaid ka ekspansiivse ja üha homogeensemaks muutuva ühiskonna rajamine -- Euroopa sünd.

Rootsi diplomaat Lars Peter Fredén käsitleb oma raamatus viieteistkümne aasta taguseid sündmusi. See oli aeg, mil vaid vähesed suutsid ette kujutada, et Eesti, Läti ja Leedu võiksid saada NATO või Euroopa Liidu liikmeks. See Venemaa, mida raamatus kirjeldatakse, on oma veidrustest hoolimata märksa mõistlikum riik, kui see, mida me näeme täna. Autori teadmist mööda ei eksisteeri ühtki teist ülevaadet Eesti ja Venemaa vahelistest läbirääkimistest vägede väljaviimise üle aastatel 1991-1994. Sama lehtib ka Läti läbirääkimiste kohta, mis on selle raamatu teine suur teema. Vahest täidab avaldatud raamat sellega ühe lünga ka eesti lugejaskonna jaoks.