PAPÜÜRUS Maailmast ei saa puhtandit: kivitahvlid murenevad, ja tõed on kruus ränduri talla all: püsiv on kiri liival mõõna ajal, mõistetamatu, jalajäljed lõpevad randa. Mina valvan määnduva papüüruse valgel, kuulan liiva sirinat katkises kellas, äravalguvat aega, ja trepid viivad vee alla: meie läheme sama teed, sambad, maailma kandjad, varisevad risti-rästi, sulgevad tagasitee.

Wolfram von Eschenbach (umb. 1170-1220) on keskülemsaksa kirjandusliku perioodi isikupäraseim autor. Tema peateos eepos "Parzival" käsitleb feodaalajastu kriiside ja langusega seotud nähtusi Euroopas. Parzivali ning Gawani elukäigu najal esitab Wolfram mitmekülgselt ja laiahaardeliselt kultuurilugu hõlmavaid põhiprobleeme, milles peituvad Euroopa hilisema kujunemise eod ja motiivid.

Põhiline osa raamatust sisaldab luulet, mis on ajastule omaselt naiivsevõitu. Luulest peegeldub Gerdi mure udmurdi rahvuse mahajäämuse ja taassünni pärast, korduvalt tänab ta revolutsiooni, mis annab udmurdi rahvale uued võimalused. Kogumikus on ka mõned proosapalad. Raamatu põnevaimaks osaks on aga Gerdi etnograafilised artiklid ja esseed. Raamatut lugedes saab hea ülevaate udmurtide esimesi samme tegevast ilukirjandusest, samuti selle rahva elust, olust ja maailmavaatest 20 sajandi esimesel poolel.

Meeleolukas, kaunite loodusfotodega kinkeraamatus on luuletusi Rabindranath Tagorelt, William Shakespeare’ilt, Heinrich Heinelt, Robert Burnsilt, William Butler Yeatsilt, Percy Bysshe Shelley’lt, Juhan Liivilt, Artur Alliksaarelt, Jaan Krossilt, Jaan Kaplinskilt, Anna Haavalt, Marie Underilt, Leelo Tunglalt, Doris Karevalt jt., samuti katkendeid Ülemlaulust. KALLIS VIHM Jaan Kross Õhtu on pime ja soe ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Heledad aknad on rõõmsad ja märjad. Tumedad puud on rõõmsad ja märjad. Ja suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm. Sinu lõhna, mis hommikul jäi mu kätele, silmile, näole ja suule, niisutab kallis vihm uuesti lõhnama.