Birutė Jonuškaitė romaan „Maranta“ räägib kolme põlvkonna naiste dramaatilisest saatusest keerulistes ajaloolistes oludes alates II maailmasõjast kuni tänase päevani. Romaani kesksed tegelased on vanaema Dominyka, tütar Saulė ja tütretütar Rasa, kelle elu on kulgenud peamiselt Gaładuśi ja Sejwy järve vahel asuvas leedulaste põliskülas Kirde-Poolas, mis on ajalooliselt olnud eri võimude ja riikide mängumaa. Samast kandist on pärit ka raamatu autor. Romaani peatelje moodustab suurpere, kelle vanim tütar rändab üle Atlandi Ameerikasse, jättes kodupaika maha kaks teda armastavat meest – Tadulise ja Rūkase. Samuti jääb teda igatsema väike Rasa, kes on romaani minategelane ja jutustaja. Tegevus toimub algul lapse, siis teismelise ja viimaks kunstiakadeemias õppiva tudengi pilgu all. Elutee viib teda Poolast Ameerikasse, Pariisi, Jeruusalemma; ta püüab välja selgitada painavaid küsimusi, et mõista iseennast ja oma perekonda ning leida lõpuks ometi hingerahu. Samm-sammult selgub, et nii Dominyka kui ka Saulė elus on olnud varjatud lehekülgi ja lahtirääkimata lugusid. Kas Rasa, perekondlike mõistatuste lahendaja, saab saladuste selginedes õnnelikuks? Birutė Jonuškaitė (snd 1959) on Leedu kirjanik, luuletaja ja publitsist. Ta on lõpetanud Vilniuse ülikooli ajakirjanduse eriala ning töötanud ajakirjanikuna Poolas ja Leedus. 2018. aastal valiti ta Leedu Kirjanike Liidu juhatuse esimeheks. Tema proosat ja luulet on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse, hispaania, gruusia, poola, vene, valgevene, ukraina, horvaadi, sloveeni, läti ja nüüd ka eesti keelde.

Originaali pealkiri "Dog's Life". Peter Mayle, raamatu "Aasta Provence'is", elab oma pere ja kolme koeraga juba pikemat aega Prantsusmaal. Üks koertest ongi selle raamatu põhjustaja ja kaasautor. Siin on kirjas ühe koera keeruline elukäik inimeste maailmas, tähelepanekud inimeste pentsikute kommete ja eluviiside kohta ning terve koeramõistuse hinnang kogu sellele jandile.

Hollandi nüüdiskirjanduse säravaima prosaisti elavat tähelepanu äratanud debüütromaan. Blasfeemilis-humoristlik lugu juudi päritolu noormehe identiteedi ja armastuse otsingutest 80ndate lõpu ja 90ndate alguspoole Amsterdamis. Lõputud retked Amsterdami punaste laternate rajoonis, traditsioonist loobumise ja traditsioonis püsimise piiril.

Romaani Punane Kuninganna (2004) kirjutamiseks andis autorile tõuke üks õukonnamemuaaride kogu, mis kirjutati Koreas rohkem kui kaks sajandit tagasi. Selle nimetut autorit, Yi dünastia kuninga poja Sado naist, kroonprintsessi (1735-1815) hakati pärast surma kutsuma Punaseks Kuningannaks. Tema tegelik nimi on ajaloos tundmatu. Romaani on põimitud kaks lugu ja selles on kaks peategelast – 18. sajandi Korea kroonprintsess ja Korea ajaloost huvituv 20. sajandi inglise naisteadlane, kelle elu ja saatus kummalisel kombel põimuvad.