See on jutustus kaugete aastatuhandete saladustest, vanima ajaloo "valgetest laikudest", ebatavalistest sündmustest, millest osavõtjaiks olid meie vanavanavana... vanaemad ja -isad.

1938. a. töötas Eesti politseis 1791 ametnikku, neist välispolitseis 1386, kriminaalpolitseis 157, poliitilises politseis 112, Politseitalituses 31, Politseikoolis 5. Politseid juhtinud isikud on siiani vähetuntud. Nemad ei saa enam rääkida ei endast ega oma ajast. Seda peame tegema meie ja peaaegu 60 aastat hiljem. Raamatu eesmärgiks on jäädvustada eelmise iseseisvusaja kõrgemate politseiametnike elulugude kaudu osake Eesti politsei ajaloost. Nende inimeste elutöö, nimed ja näod püüdis nõukogude aeg rahva mälust kustutada. Olgu see raamat omalaadseks mälestusmärgiks neile, kellest me nii vähe oleme teadnud.

Eesti ajakirjanduse algus aastatel 1766-1857.

Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast jõuliselt kehtestanud omaette etapina Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, moderniseeruvale riigile, lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista neid varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal aastatel 1520–1800 ja näitab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. See koondab üle 30 juhtiva Eesti 16.–18. sajandi uurija, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega.