Kauaaegse teatrimehe (s. 1907), ENSV rahvakunstniku (1968) mälestusi tema pikast teatriteest, mis algas 1932. a. Narva Teatris ja kulges põhiosas "Vanemuise" lavastusi kujundades (1940-1964). Raamat juhatab lugeja kulisside taha ja näitab, mis toimub seal etenduse ajal: kuidas sünnivad kaunid ja põnevad lavaefektid, millel on tähtis osa teatrimaagia kujunemises. Selle teostajad aga kipuvad ikka tänamatult pilgu eest kõrvale jääma. Raamatu lõpus annab autor tehnilisi näpunäiteid lavavalgustamiseks ja projektsiooni kasutamiseks lavakujunduses. Voldemar Peili elutöö on mitmetahuline. Ta on proovinud kätt lavastajana ja sulge näidendi "Alati valmis" ning operetilibreto "Ristuvad teed" kirjutamisega. Kuid tähtsaim kõrvaltegevus on olnud tahvelmaal. Väikese ülevaate sellest annab lugejale valik tema lille- ja maastikumaalidest. Illustreeritud fotodega.

Raamat tuntud filmi-, teatri- ja telerežissöörist ning teatripedagoogist Grigori Kromanovist (1926-1984). Mälestusi andekast, inimlikust, hellast, ausast ja kompromissitust inimesest jagavad temaga aastaid koos töötanud inimesed, koolikaaslased, sõbrad. Raamat sisaldab G. Kromanovi artikleid, kirju, märkmeid. Illustreeritud fotodega. Mõeldud kõigile teatri- ja filmihuvilistele.

Kogu maailmas miljonite inimeste südamed võitnud Itaalia muusikafenomeni Andrea Bocelli elu ja lugu. Andrea Bocelli jutustab meile siin raamatus oma muusikuks kujunemise loo. Palavalt armastatud laulja avab meile uksed ka oma perekonna ellu ja räägib siiralt suhetest isaga ning kohtumisest elukaaslase Veronicaga. Ta kirjeldab meile sel teel teda saatnud vankumatust enesekriitikast ning sügavatest sisemistest emotsioonidest, mis on teda alati iseloomustanud. Bocelli viib lugeja kõigepealt oma pere vanasse majja Lajaticosse, seejärel kooli ja ülikooli kuni kuulsamate lavalaudade ja tutvumisteni selle maailma vägevatega. Ta paneb meid igal sammul unistama ja heldima. Andrea Bocelli on sündinud Lajaticos Pisa provintsis 22. septembril 1958. aastal. Mahlaka ja mitmekülgse tämbriga hääl, mida kuuleb rohkem kui 85 miljonil müüdud plaadil, on olnud üle 20 aasta maailma tipus tunnistusena Itaalia vokaaltraditsioonide kõrgest tasemest. Franco Corelli juures end täiendanud Andrea Bocelli saavutas laiema tuntuse 1994. aastal, kui võitis uustulnukate kategoorias Sanremo laulufestivali. Samal ajal alustas ta oma säravat klassikalise laulja teekonda, esitas lavadel ja salvestusstuudiotes kõige mainekamate dirigentide käe all tuntud ja väga armastatud teoseid ooperirepertuaarist. Rahvusvaheline tunnustus ja enneolematu karjäär tõid kaasa oma tähe kuulsal The Hollywood Walk of Fame’il. Levitades üle maailma positiivsuse, lootuse ja pühendumise sõnumit ning toetades sotsiaalvaldkonna teadustegevust, võideldes vaesuse vastu ja hariduse kättesaadavuse eest, asutas ta 2011. aastal Andrea Bocelli Fondi eesmärgiga väärtustada sidemeid ja suhteid, mis ta on loonud ja loob kõigis maailma paigus, mida külastab ja kus ta on eeskujuks nii muusikalises kui ka eetilises mõttes. “ARMASTUS on salasõnum, mis peitub iga minu lauldud noodi taga. Armastus on põksuvate südamete imeline harmoonia ja jumalik muusika, mis sosistab meile vastu igast VAIKUSEST.”

See õpik käsitleb eesti näitekirjanduse arengut kutselise teatri algusest (1906) kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni (1940), mis asetas teatri ja kirjanduse täiesti teistsugustesse tingimustesse. Rõhk langeb draama üldpildi muutumisele ning selle taustal esileküündivatele näidenditele ("Libahunt", "Pisuhänd", "Juudit", "Mikumärdi", "Vedelvorst"), mis võiksid koolikursuses lähema vaatluse alla tulla. Autoriportree on antud Hugo Raudsepast. See peatükk esitab ka lisamaterjali. Sissejuhatavas peatükis on juttu näitekirjanduse spetsiifikast. Õpiku koostaja on veendunud, et draamakirjandust ei saa käsitleda lahus teatrist, mille jaoks näidendid üldjuhul ju kirjutatud ongi. Seetõttu tutvustatakse õpikus ka XX sajandi esimese poole teatrielu, eriti teatrite repertuaarivalikut -- n-ö algupärase näitekirjanduse tellimust. Need ülevaated on mõeldud taustaks, mis aitab näitekirjanduse arengut paremini mõista, ning kujutavad endast lisamaterjali kirjanduse õppekursuse juurde. XX sajandi esimesel poolel valmisid meie lavaklassika tähtteosed, mida teatrites tänase päevani ikka uuesti lavale tuuakse. Teater aitab hoida klassikat kultuurimälus elavana ning suhestab klassikateosed muutuva ajaga, uuendades nõnda iga põlvkonna sidet minevikuga. Teatrilavastustes avanevad klassikateoste tähenduskihid. Õpikus on põgusalt kirjeldatud draamaklassika tuumtekstide lavaelu ja ilmnenud tõlgendusviise. Koostaja meelest annab see ilusa võimaluse näha kunstilisele tekstile olemuslikku mitmetähenduslikkust. Needki ülevaated on mõeldud lisalugemiseks. Tähtsamat on püütud vähem olulisest ja lisamaterjalidest eristada kirjatüüpidega. Õpik eeldab paindlikku kasutamist -- esitatud materjalist ja tööülesandeist valiku tegemist -- ning peaks sobima ka kirjanduse süvaõppes ja draama fakultatiivkursusele.