Siberis elav vene kirjanik Vadim Makšejev küüditati 1941. aasta juunis koos isa, ema ja väikese õega Eestist, Kiviõlist Siberisse. 1942. aastaks oli kogu perekonnast ellu jäänud ainult tema. Makšejev on uurinud arhiivides tolleaegsete jõustruktuuride ja parteiorganite dokumente, mis käsitlevad väljasaatmisi Narõmi ringkonda ja väljasaadetute elu seal alates 1930. aastate algusest, mil Narõmi kanti asustati sunniviisiliselt ümber kulakuid, ja lõpetades „uue kontingendiga“, kelleks olid 1941. aastal Leedust, Lätist, Eestist ja riigi teistest piirkondadest küüditatud inimesed. Käesolev kogumik sisaldab dokumente, küüditatute ja autori isiklikke mälestusi ning kommentaare nende ränkade repressioonide all kannatanud inimeste elust ja saatusest. Raamatut on täiendatud Vadim Makšejevi isa elukäiku kajastavate dokumentidega Eesti arhiivides.

Kuidas suutsid Luftwaffe õhuässad nii edukad olla? Luftwaffe Teise maailmasõja kuulsaimad hävituslendurid olid oma vastastest liitlasvägedes hämmastavalt palju üle; ülekaal oli nii suur, et kui nende lendurite lahingutulemuste kroonika pärast sõda esmakordselt avaldati, ei suudetud uskuda, et need andmed on õiged. Üks õhuäss, kellel oli seljataga sada võidetud õhulahingut, olnuks veel usutav, aga 100 ässa, kellest igaühe teenistuslehel on sada või rohkem võitu, sealjuures kõige teenekamal neist 352?! Ometi jõuti sõjajärgsetes uurimistöödes järeldusele, et sakslased avaldasid teateid oma lendurite poolt allatulistatud lennukitest ainult pärast andmete ranget ja põhjalikku kontrollimist. Luftwaffe pilootide edukuse põhjuste väljaselgitamiseks uurib ajaloolane Mike Spick Natsi-Saksamaa kuulsaimate pilootide vägitegusid, keskendudes üksikute ässade taktikale ja võitlusmeetoditele, uurides lennukite tehniliste omaduste, väljaõppe, kliima, arvnäitajate ja sõjateatri iseärasuste mõju, ning paneb asjaosaliste meenutuste abil lugeja tundma, nagu istuks ta ise lendurikabiinis. See raamat on kindlasti parim võimalik allikas, et teada saada, mil moel Saksa ässad lahingutes selliseid hämmastavaid tulemusi suutsid saavutada.

Lugeja hoiab käes juba autori kolmandat raamatut Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse sõjateest Teises maailmasõjas. 2014. aastal ilmunud kaks raamatut jutustavad laskurkorpuse sõdimistest Velikije Lukis ja Kuramaal. Kolmas raamat seob need sündmused omavahel ja täidab vahepealse tühimiku. Käesolev raamat jutustab laskurkorpuse pooleteiseaastasest istumisest Venemaal rinde tagalas, tema teekonnast tagasi Eestisse, rollist Tallinna vallutamisel ja katsumustest Saaremaal. Erilist tähelepanu on pööratud Emajõe forsseerimisele, sündmustele Tallinnas 22. septembril 1944, Tehumardi öölahingule ja Vintri dessandile, mida on käsitletud suure põhjalikkusega, samuti on antud ülevaade nende sündmuste kajastamise muutumisest läbi aegade. Korpuse tagalasistumist ja rindetegevust on näidatud nii juhtkonna, ohvitseride kui ka lihtsate sõjameeste seisukohalt. Lisaks asjaosaliste mälestuskatketele on raamatus rohkesti kasutatud ka seni avaldamata fotosid ja joonistusi.

Represseeritud isikute registrid (RIR)