Jaak Känd tähistab pea iga poeedi sünnipäeva ning mäletab nende lahkumispäevi, korraldab sündmusi, loeb pargiserval või tänavanurgal või interneeduses ette enede ja teiste luulet – luule on tema vaimustus, koorem ja armuke! "Üks südamelöök" on vaid väike osake Kännu-universumist, kogu ta luulemaailmast: see haarab aastakümneid elu ja poeesiat, jälgib fotograafipilguga inimsust ning sõnamängurina teel lebavaid spunke ja raamatuid. Känd on matemaatikaõpetaja, bridžimeister, kes punub oma luulessegi rist(räst)sõnu ning mälumängurlust. Esmalt on ta aga mees, kes armastab (luulet), elab (selles) - Jürgen Rooste, toimetaja

Luulekogu kõneleb poeesia igavestel teemadel - saatusest, kodumaast, õitsemisest, hääbumisest, surmast - merilaasilikult lihtsalt ja sugestiivselt. Minna midagi nõudmata udu hõbedast kingis, käia kuhugi jõudmata rohu rohevas ringis, mesilindele jagada viimased lahtuvad leinad, mooniväljadel magada, ümber sinised seinad.

KUI MERI KEERAB KYLGE meri keerab teise kylje kaldakivvi poeb vahu heidab nagu sylje liivateri loeb meri räägib madaltämbril viskab kildugi paneb kaane peale ämbril peseb sildugi meri voolib savijalgu prahist vabaneb paadiserva kisub kaldu rannal labaneb meri vaatab yle mere tunneb rahuldust kui on vaja ytleb tere näitab vahul ust meri tihti keerab kylge see on tavastund kaldakivvi viskab sylge see on kavastund