Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

"Siseneb mõrvar" ilmus esimest korda 1935. aastal ning oli Ngaio Marshi teine krimilugu. Nagu kõigis Marshi romaanides, lahendab mõistatuse politseiinspektor Roderick Alleyn ja tema kolleegid Scotland Yardist tõestavad, et kütkestavateks tegelasteks ja nutikateks uurijateks ei sobi sugugi ainult eradetektiivid. "Siseneb mõrvar" algab süütu teatriskäiguga, mis aga kergitab eesriide ka sünge kuritegeliku maailma eest. Alleynil tuleb välja nuputada, kellel võis olla huvi korraldada, et mees, kes näidendi viimases vaatuses maha lastakse, ka tegelikult enam teatrilavalt elavana ei lahkuks.

Järjekordne lugu nutika 12. sajandi munga vend Cadfaeli seiklustest. Esialgu paistab seiklus piirduvat mõnepäevase varakevadise jalgsirännakuga. Nimelt on vend Cadfael määratud saatjaks mungale samast kloostrist, kes on otsustanud võtta ette palverännaku noorpõlvepattude lunastamiseks. Taas selgub aga, et pea paarikümne aasta tagant meelde tuletatud tahtmatud süüteod võivad olla seotud täiesti kaasaegse mõrvaga. Cadfael ja Haluin avastavad, et ajalugu kipub korduma ning seda veel süngemal kujul kui varem. Ehkki lahtipääsenud sündmustetele otsivad lahendust mitmedki vägevad ja tegusad mehed, on taas kord Cadfael see, kes kaks ja kaks kokku liidab ning nii mineviku kui ka oleviku saladustel päevavalgele laseb tulla.

"Vanapreilidega vangerdamise juhtum" ilmus esimest korda 1961. aastal. Selleks ajaks olid Gardneri kangelase Masoni võtted muutunud pealtnäha juba üsna vaguraks, aga sellepärast mitte veel vähem kavalaks. Näeme advokaati sündmuste keerises, kus ei saa hetkekski aru, kes on kes. Ei lähe segi mitte ainult vanapreilid, vaid ka nooremad naisterahvad, kingakarbid ja veel nii mõndagi. Viimaks ilmub segaduse keskele surnukeha, seejärel ametivõimud ja, nagu ikka, süüdistus Masoni kliendi vastu. Küll pidevalt riskides, aga edukalt suudab Mason asjaolud ja asitõendid ikka kliendi kasuks pöörata ning ka lõplikult vabastava tõe päevavalgele tuua oma suurepärase sekretäri Della Streeti, eradetektiiv Paul Drake’i ja kõige paremate Masoni-lugude tava kohaselt ka politseileitnant Traggi abiga.