Sõna "ingel" tuleb kreekakeelsest sõnast aggelos, "sõnumitooja", mis on omakorda modifikatsioon heebreakeelsest sõnast malakh. Taevased olendid toovad judaistlikes ja kristlikes pühakirjades tihti inimestele Jumalalt sõnumeid, kuid see pole nende ainus funktsioon. Käesolev rikkalikult illustreeritud raamat kirjeldab suuremate usutraditsioonide õpetusi ja näitab, kuidas inglid võivad meid vaimse paranemise ja arengu teel aidata.

Selle raamatu põhisisuks on kodanliku ateismi ja humanismi vastuolud ja saatus

Augustinus Hippost (354-430) kuulub olulisemate kirikuisade hulka, kelle ideed on tugevasti mõjutanud pea kogu Lääne filosoofiat. Teame, et ema võib oma poega tugevasti mõjutada ja kui poleks olnud tema ema Monicat, oleks Augustinus võinud jäädagi teravakeelseks keskklassi playboyks, selle asemel, et saada kirikuloo suurkujuks. "Augustinus" on põnev lugu selle maailma künismi võitmisest.

Endine katoliku nunn ja nüüdne viljakas usundiloolane Karen Armstrong vaatleb oma 1993. aastal ilmunud raamatus monoteistliku Jumala-käsituse ajalugu kolmes suures religioonis: judaismis, kristluses ja islamis, heites lisaks pilku teistele usulistele traditsioonidele alates vanast Mesopotaamiast.Ta näitab, et kolme usundi esindajad on Jumala saladuse käsitlemisel tihti jõudnud üllatavalt sarnastele lahendustele, eriti müstilistes traditsioonides. Inimene on olnud religioosne olend aegade algusest peale, tänapäeval aga on teaduse ja usu kokkupõrge läänemaailmas toonud kaasa "Jumala surma". "Kas Jumalal on tulevikku meie ühiskonnas?" küsib suure rahvusvahelise menu pälvinud teose autor, "või jääb peale ajaloolises plaanis enneolematu ja Läänes suhteliselt lühikest aega valitsenud ateism?"