Isikuloo vormis romaanis kujutatakse 1949. aasta märtsiküüditamist ja sellele järgnenud elu Siberis. Romaani trükilugu tõi autorile kaasa vastandlikke elamusi ja isegi vangistamisähvarduse. 1979. aastal valminud romaan levis huviliste hulgas esialgu käsikirjana. 1981. aastal konfiskeeris KGB Viljandis käsikirja ühe eksemplari kui nõukogude korda halvustava masinakirjatekstis koostatud kirjutise. Alles 1987. aastal ilmus romaan ajakirjas Looming ja aasta hiljem Kupra väljaandel. Kordustrükk.

Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.

Käesolev lugemik oli esialgu kavandatud pakkuma tekstinäiteid uuendatud õpiku juurde, olude sunnil ilmub aga varem kui õpik. Võrreldes oma eelkäijaga ("Väliskirjanduse lugemik keskkoolile", 1976) hõlmab uus lugemik märksa enam tekste. Ka ülesehituse põhimõtted erinevad. Tekstide reastamine vastavalt autorite sünnidaatumitele peaks soodustama kirjanduse ajaloolise teisenemise mõistmist laiemas ruumis, samas juhtides tähelepanu tõsiasjale, et mõnelgi kultuurietapil tavapärane kirjanduslooline reastus ei toimi: ühes ja samas ajas lõid oma teosed paljud valgustajad ja romantikud, romantikud ja realistid, sümbolistid ja naturalistid, iseäranis XX sajandil arenevad kõrvuti tihti kõige vastandlikumad suunad ja nähtused. Lugemiku kõigi autorite ja tekstide käsitluse peab andma koostatav uus maailmakirjanduse õpik. Siin ei ole peetud vajalikuks esitada muid andmeid autorite ja nähtuste kohta kui kirjanike sünni- ja surmadaatumid ning teoste kas avaldamise või (vanemate teoste puhul) kirjutamise aastad. Raamatu lõpus on ära toodud valikbibliograafia eesti keelde tõlgitud maailmakirjandusest.

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.