Eesti kodumaine floora on rikas dekoratiivsete taimeliikide poolest. Mitmed neist on rahva hulgas hästi tuntud ning neid kasutatakse ka haljastuses (peamiselt aedades). Kohalik taimestik väärib aga tunduvalt suuremat tähelepanu kujundavate maastike haljastamisel, eriti kaasaja maastikuarhitektuuri nõuetest -- ökonoomsusest, esteetilisusest ja funktsionaalsusest lähtudes.
Raamatu eesmärgiks on tutvustada kodumaiseid haljastuses perspektiivsemaid rohttaimeliike, nende levikut, ressursse ning haljastuses kasutamise viise ja võimalusi. Iseloomustatakse 135 liiki, mis väärivad tähelepanu dekoratiivsuse või vähenõudlikkuse poolest.
Raamat on mõeldud haljastusala töötajatele, kõigile botaanika- ja aiandushuvilistele eesmärgiga äratada huvi kohaliku floora ja selle haljastuses kasutamise võimaluste vastu.

Teatmik-käsiraamat sisaldab statistilisi andmeid maailma metsavarudest ja metsamajandusest Nõukogude Liidus, eeskätt Eesti NSV-s; sagedamini vajaminevaid arvulisi andmeid, tabeleid ja valemeid kõigilt metsanduse aladelt. Täpsemaid juhtnööre antakse kiiret tegutsemist nõudvates (tulekaitse, esmaabi) või vähetuntud ja uutes küsimustes. Esitatakse juhendmaterjale looduskaitse, jahimajanduse ja sisevete kalakaitse osas piires, mis on tarvilik igapäevases metsanduse praktikas. Mõeldud kasutamiseks metsamajanduse töötajaile esmajoones välitingimustes ning eeldab metsanduslikult ettevalmistatud lugejat.

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1340 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Kukeaabitsast leiab kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimede juures on nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest (2020). Lisatud on ka mitmete viimastel aastatel Eestist avastatud taimede kirjeldused.

 

Käesolev kümnes, täiendatud trükk võib lugejat hämmastada uute sugukondade ja liikide nimetustega. Taimenimetused on kooskõlas tänapäevase süstemaatikaga ning küllap pakuvad avastamisrõõmu ka ammustele taimehuvilistele.

Kipume unustama, et inimene on tuhandeid aastaid leidnud toitu metsast, sõltumata kultuurtaimede kasvatamisest (ikaldustest jm). Nn umbrohud on meid iidsetest aegadest saati näljast päästnud, tervist aidanud hoida ja vajalikke mineraale ning vitamiine looduslikul teel andnud. Võililleveini on paljud meist maitsnud, aga kas salatit olete teinud? Nõgesed, naadid, mündid, oblikad, põldkannike, teeleht, takjas jt – neid paljusid taimi õpetatakse selles raamatust ühtpidi umbrohuna hävitama, teistpidi vahvate retseptide abil toiduks kasutama ning looduslikku väge ammutama.