Paljude autorite, toimetajate, retsensentide ja illustreerijate rohkem kui 10-aastase töö tulemusena valminud raamatusse on kogutud aines, millel on otsene ja mõnikord kaugemgi seos merega. Raamat on Eesti-keskne. Lisaks tõsistele artiklitele leidub neidki, mis rangelt võttes pole päris entsüklopeedilised.

1953. aastal avastasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikheeliksi struktuuri. Avastus oli suur, Nobeli preemiat vääriv hetk geneetika ajaloos, aga see ei aidanud meil lugeda inimese rakkude keerdunud, redeli-sarnaste ahelate sõnumeid. Keegi ei teadnud, milline inimgenoomi järjestus tegelikult on. Keegi ei olnud elu koodi lahti muukinud. Nüüd, uue aastatuhande hakul, on see õnnestunud. Kevin Davies, juhtiva geneetikaajakirja Nature Genetics asutaja ja toimetaja ning mitme teadusraamatu kaasautor, on inimgenoomi de?ifreerimise loo hoolikalt kirja pannud, nii nagu see kümne aasta jooksul nädalast nädalasse arenes. Esimest korda on teie ees dramaatiline lugu ühest kõige suuremast teaduslikust võidust maailma ajaloos - inimgenoomi kaardistamisest - kõigis oma inimlikes, teaduslikes ja rahalistes üksikasjades.

See on uus ja põhjalik sõnaraamat, mille koostamisel on lähtutud tänapäevastest vajadustest ning eesti ja inglise keele arengust. Raamat hõlmab eesti keele põhisõnavara, antud on ka palju väljendeid, pärisnimesid ja slängi. Lisaks sellele sisaldab sõnastik rohkesti teavet inglise vastete kasutuse ja grammatika kohta. "Tänapäeva eesti-inglise sõnaraamat" on mõeldud kõigile inglise keele kasutajatele. Märksõnade hulgas on nii üldkeelesõnu kui ka erialatermineid väga paljudest valdkondadest, et sõnastiku abil saaks lisaks igapäevastele tekstidele tõlkida ka keerukamaid erialaseid töid. Märksõnade arvust tähtsamaks on siiski peetud vastete esitamise süsteemsust ja kvaliteeti. Oma töös on koostaja toetunud usaldusväärsetele inglise seletussõnastikele ja paljuski ka enda tõlkekogemustele, mis on aidanud vasteid esitada selliselt, nagu neid inglise keeles tegelikult kasutatakse.