Triloogia «Ajastu ahvatlused» esimese osa teise raamatu tegevus toimub Esimese maailmasõja järgsel Inglismaal. Peategelase, leedi Celia Lyttoni abikaasa naaseb sõjast füüsiliselt ja vaimselt muserdatuna. Ta ei tunne ka enam mingit huvi oma abikaasa vastu. Julgel ja tahtejõulisel Celial, kes on harjunud elult kõike saama, on raske sellega leppida. Sündmuste keskmes ongi Celia Lyttoni tunde- ja abielu, mis pannakse tõsiselt proovile, kui tema ellu astub võluv kirjanik Sebastian Brooke ning naine peab otsustama, mida ta tõeliselt tahab ja mis hinda ta selle eest maksma peab. Olukorda pingestavad pidevad probleemid prestiižikas perekirjastuses, millest mõned ähvardavad areneda skandaalideks ja kirjastuse koguni laostada. Kõige taustal edenevad romaani teiste tegelaste värvikad lood. Raamat annab aimu ka sotsiaalsest ja soolisest ebavõrdsusest ning sõjajärgse Inglismaa majandus- ja seltsielust. Viimasest siiski kõige enam.

See on lugu armastusest. Armastusest kaotatud ja leitud ja uuesti kaotatud naise vastu. Juhuslik teineteisenägemine Londoni bussis; kiri, mis pidanuks jääma lugemata; pianist, kelle saladus murendab tema musitseerimise tuuma -- nendest ja paljudest teistest detailidest on Vikram Sethil õnnestunud luua illusioon elust endast. Samas on see raamat muusikast ja armastusest muusika vastu, mis võib kirgliku teemana joosta läbi terve elu. Eelkõige on aga tegemist raamatuga, mida võib nautida ja korduvalt lugeda.

1954. aastal ilmunud „Neiu O lugu“ põhjustas kaasaegses Prantsuse kirjanduses tõelise skandaali. Kõigepealt ära keelatud, sageli konfiskeeritud, hõlma alt müüdud – see erootika tippteos on Prantsuse kirjanduse kõige loetum teos pärast Saint-Exupéry „Väikest printsi“. See on lugu Pariisi moefotograafist nimega O, armastusest, domineerimisest ja alistumisest. Anne Desclos (1907–1998) kasutas raamatu avaldamisel pseudonüümi Pauline Réage ja avalikustas end autorina alles mõni aasta enne oma surma, 40 aastat pärast teose ilmumist. Raamat on kirjutatud armastuskirjadena tema kauaaegsele armukesele Jean Paulhanile, kes oli markii de Sade’i tööde austaja. Raamatu põhjal on tehtud film (1975) ja see on inspireerinud Emmanuelle Arsani erootilise romaani „Emmanuelle“ (1967) kirjutamisel.

Claire'i elu kõige hullem päev algab kell viis hommikul koputusega uksele. See on märk, mida kardab iga politseiniku naine. Aga selle asemel, et öelda Claire’ile, et tema mees Spence on töökohustuste täitmisel hukkunud, on seersandil talle hoopis halvem uudis. Spence on vanglas. Mõrva pärast. On vääramatuid asitõendeid, et inimene, keda ta tegelikult tahab tappa, on Claire. Reetmine muutub õuduseks, kui kautsjoni vastu vabastatud Spence põgeneb ja keegi hakkab Claire’i rantšos vandaalitsema. Möllavas Texase äikesetormis ilmub Spence lagedale looga, mis kõlab liigagi usutavalt, ning kütkestava ligitõmbavusega, millele Claire pole kunagi suutnud vastu panna. On siis naise keeldumine meest üles anda, tema vajadus uskuda mehe süütusse, kõigest vaid...