1794. aastal, kaks aastat pärast kuningas Gustav III surma, valitseb Rootsimaal segadus ja korruptsioon. Rahvas on sõjast, haigustest ja julmusest muserdatud ning vireleb vaesuses. Selles kurjust täis maailmas uurivad ühekäeline sõjaveteran Mickel Cardell ja varalahkunud juristi Cecil Winge noorem vend Emil pulmaööl julmalt tapetud pruudi Linnea Charlotta mõrva. Iseennast süüdistav masenduses peigmees Erik Kolm Roosi on paigutatud hullumajja. Kes on aga selle koletu teo kavandaja, kes on tegelik mõrvar? Sarnaselt juba sama autori eelmisele raamatule „Stockholm 1793“ on teose ajastu ja olustiku kirjeldamisel autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Maalikunstnik Thomas Pedley satub ühel päeval äärepealt mõrva tunnistajaks. Ohver leitakse metsast, kus Pedley maalimas käib, ning kunstniku terav silm peab politseile juurdluses appi tulema. Sünge vahejuhtum aga ei eksita Pedleyt tema rahulikus elus ja töös pooltki nii palju kui tema tüütuvõitu uus naaber Jacobi tänavalt. Ent tõeliselt keeruliseks muudab elu alles veidravõitu naabri ootamatu kadumine ning uute seletamatute roimade ilmsikstulek.

"Eksinud lambukese juhtum" õpetab advokaat Perry Masoni kliendile ning lugejale, et ka kõige süütumate sinisilmadega nukukesi ei tohi kunagi usaldada. Ka kaval advokaat ise ei aima tüki aja vältel, kui keerukad sepitsused varjavad end pealtnäha lihtsa väljapressimisjuhtumi taga. Kui väljapressimisjuhtumist saab ootamatult mõrvajuhtum, ähvardavad need varjatud keerdkäigud nii Masoni kui ka tema lihtsameelse kliendi õige täbarasse olukorda viia. Masonil tuleb tõestada, et tema meisterlaskurist klient ei olnud see, kes oma vihatud äripartnerile õuest läbi teise korruse akna kuuli pähe kihutas. Selleks oleks advokaadil vaja mõnd head ideed selle kohta, mis tegelikult juhtus, aga seda on sündmuste sasipuntrast peaaegu võimatu välja harutada...

Soome psühholoogilis-realistliku proosa traditsiooni esindaja Eeva Tikka (sünd. 1939) neljas romaan, mis jutustab inimestest põhjakarjala looduse rüpes ühe erakordse suve jooksul, perekonda tabanud traagilise sündmuse, poja uppumissurma taustal. See sündmus vallandab perekonnaliikmetes katalüsaatorina sisekaemus- ja selginemisprotsessi.