Ralf Kall on kirjutanud raamatu oma isa, Eesti ohvitser Karl Kalli märkmete põhjal ja kirjeldab nii minategelase isiklikku elu kui ka Eesti kaitseväe kujunemist, ajavahemikku K. Kalli sünnist kuni põgenemiseni üle tormise mere Rootsi. K. Kalli sõjaväelasetee algas kuulsa vabadussõja-aegse soomusauto "Kotkasilm" komandörina, ja on sümboolne, et hiljem autasustati teda Kotkaristiga. Enne Nõukogude vägede sissemarssi – mida ta Narva 1. jalaväerügemendis teenides nägi – oli K. Kall legendaarse kolonel Viktor Koerni autojuht. Raamatut ilmestavad haruldased fotod, mis jäid imekombel sõjast räsimata.

Sebastien Jungeri (s 1962) dokumentalistikakogumik "Tulipunkt" (2001) on harvakohatav kollaaž meie maailma viimaste aastate tulipunktidest, kus autoril on ajakirjanikuna, tihti oma elu kaalule pannes, tulnud ära käia. Nii osaleme hiiglasliku metsatulekahju kustutamisel USAs ühes Idaho järsuseinalises kanjonis, põgeneme koos ameeriklasest turisti John Childsiga Kašmiirist pantvangist, viibime Kosovos ühes surmaorus ja ka mujal endises Jogoslaavias julma sõja jälgedel, külastame kaheks lõhestatud Küprose mõlemaid osapooli, satume sõna tõsises mõttes Sierra Leone teemandisõja mõrvarlike toimejõudude keerisesse ja lõpuks oleme legendaarse Afganistani geriljapealiku Ahmed Shah Massudi staabis, vaevalt mõni kuu enne tema hukkumist. Sõnaga, see kogumik viib meid paikadesse, kuhu ei satuta isegi oma unenäos.

Elmar Tambeki mälestused katavad ajavahemiku 1926–1944. Vahel põikab ta tagasi ka varasemasse aega, eeskätt alapeatükkides, kus ta kirjeldab oma täide läinud unenägusid. Ka toona oli üleloomulike asjadega tegelemine populaarne haritud seltskonnaski. Tambek oli tunnustatud kaardipanija ja ettekuulutaja, kuid mälestustes hoiab ta unenäod ja tegelikkuse rangelt lahus. Me võime Elmar Tambekit pidada ka üheks kõige pikema staažiga Eesti riigiametnikuks. Pagulasvalitsuse peaminister presidendi ülesandeis Tõnis Kint nentis oma käskkirjas 1973. aasta detsembris: "Vabariigi presidendi kantselei töötab katkestamatult pädevuse alusel edasi. President K. Päts'i poolt ametisse nimetatud jur. Elmar Tambek'i juhtimisel." Kuni Tambeki surmani uut direktorit ei määratud. Tambeki pärast sõda Saksamaal alustatud mälestusi lugedes tuleb silmas pidada, et tema 1941. aastal Punaarmeesse mobiliseeritud poeg elas Eestis ja Tambek teadis seda, nagu ka enamlaste kommet vanemate patte laste kaela nuhelda.

Enn Vetemaa "Tuul Olümposelt tuhka tõi..." kujutab endast kahevaatuselist ohudraamat. Meie sajandil, tänu teaduse edusammudele, on spordist saamas keemikute võidujooks. Tervise andmise asemel võib sport selle hävitada. Peale sporditeemade vaatleb autor draamas vastutuse, spordieetika ja -filosoofia küsimusi.