Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelasteks on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat.

Romaani "Kevadromanss" tegevus toimub 1939. aastal. Loo peategelased õpivad tolleaegse Prantsuse Lütseumi kümnendas klassis. Ajastu, ajalugu ja kool on autentsed, tegelased aga kõik välja mõeldud. Ehkki – iialgi ei saa välistada juhuslikke kokkusattumusi. Romaan on mõeldud kogu perele – eakamaile meenutusteks endistest aegadest, kus muru oli küll rohelisem, ent nagu tänapäevalgi tunti ebavõrdsust ning maadeldi majanduskriisiga. Noortele seevastu on huvitav lugeda oma eakaaslastest, kelle elunormid ja -hoiakud erinesid suuresti tänapäevastest, kuid unistati ja armuti ikkagi samamoodi. Nii võib kohati ehk iseennastki ära tunda.

Olev Remsu teose žanrimääratlus võiks olla essee või isegi mammut-essee. Informatsioon Hiinas on harilikult kellegi või millegi kaudu vahendatud, ka Eesti meediasse ei jõua teated otseallikast, vaid ikkagi mõne infomonopoli töötluses. Olev Remsu kirjeldab ainul oma isiklikke ja vahetuid tähelepanekuid, mis on korjunud autori Hiina-sõitude ajal, ning annab ülevaate ka Hiina ajaloost ja kultuurist. Raamatu põhisõnum on lihtne ja üllatav -- hiinlased on täpselt samasugused inimesed nagu meie, nad on meist küll kaugel, ent nad ei ole võõrad ja mõistatuslikud.

Raamat jutustab suhtumisest ja suhetest, kus noore mehe eluperioodi, mida võiks võrrelda kaljuserval kõndimisega, lõpetab juhuslik kohtumine endast kümme aastat vanema naisega. Sedapidi vanusevahe on teadagi ühiskonna silmis vale. Kahe peakangelase (19.a. ja 29.a.) teekond teineteiseni kujuneb sedavõrd keeruliseks, et nende vahel haigutab sõna otseses mõttes kuristik. Suhtesse imbub ärimehest kröösus. Jah, raha omades tekivad suured võimalused, aga sageli ka ohud. Lugedes saategi teada, kuidas Rünno, Katriin ja Rein tulevad toime olukorraga, kus nendega mängivad marionetlikke mänge kõrvalseisjad.