Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi toetusel.

Artiklikogumikus "Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest" vaadeldakse 1940. aastaid kogu radikaalsete muutumiste spektri ulatuses: alates Nõukogude okupatsioonist 1940. aastal, sellele järgnenud Saksa okupatsioonist, uuest Nõukogude okupatsioonist 1944. aastal, 1940. aastate teise poole nn järel-eesti ajast kuni murrangulise 1949. ja 1950. aastani.

Teos annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialaks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.

"Posthobustel Jõhvist Rooma" sisaldab esseid uudsetest ning seni unustusse jäänud probleemidest: kirjanike Rooma-reisidest meie maalt, pealegi veel nii varastel aegadel kui hobusõidukite-perioodil, enne raudteede tulekut. Hoopis sagedamini kui lõunamaareisidele tuli neil kaugeil aegadel asuda kaugele teekonnale ida suunas - Siberisse, tuhandete verstade taha. Küüditamisi toimetati kibitkadega, mõned vangid pidid kogu teekonna marssima jala. Kirjandussotsioloogilises arutluses Juhan Liivi mõjuloost selgitatakse põhjuseid, miks Liiv, kes eluajal oli luuletajana peaaegu tundmatu, on saanud meie kõige populaarsemaks luuletajaks. Uusi perspektiive meie rahvushümni saamisloos pakub essee "Isamaalaul", milles näidatakse, kuidas meie hümn on välja kasvanud laulukooride "isamaalauludest".