Käesolevas raamatus on Eesti ja Nõukogude Liidu poliitilist ja majanduslikku olukorda laiemalt analüüsitud. Missugune koht Eestil ikkagi on suure impeeriumi koosseisus? On ta seal täieõiguslik liige? Kas on üldse võimalusi iseseisvumiseks? Mida eesti rahvas on pidanud taluma stalinliku terrori ja brežnevliku stagnatsiooni aastatel? Raamatu peatükid on vürtsitatud rahvasaadik Tiit Made muljetega Moskvas toimunud rahvasaadikute kongressil ja Ülemnõukogu istungitesaalis toimunust. Lugeja saab pildi NSV Liidu majanduse kriisi sügavusest, loeb rahvusküsimuse ummikseisust, migratsiooniprobleemidest, suhtumisest sõjaväkke ja lootusena näivast võitlusest selle määramis- ning valitsemiskire vastu.

Raamat annab lühikese ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul, alates mannerjää kadumisest kuni tänase päevani. Lähtutud on eesti rahva kui peategelase ajaloost, kusjuures käsitluses on arvestatud ka naaberrahvaid ning vallutajaid ja valitsejaid. Ei ole üritatud esitada järjepidevat jutustust, vaid tähelepanu on koondatud Eesti poliitilise ajaloo ja kultuuriloo huvitavamatele küsimustele, mis lubavad ja vajavad jätkuvat arutelu ning pakuvad võimalusi uuteks lähtekohtadeks. Rahvusliku kallakuga väärtushinnangud on ühildatud range kriitilise teaduslikkuse nõudega.

Kogumik sisaldab dokumente, mälestusi ja muid materjale Molotovi-Ribbentropi paktina tuntud lepingu saamisloost ning NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest. Paljud materjalid jõuavad lugejani esmakordselt.

Mälestuste «Võõrsil» autor Jüri Kotšinev sündis 1960. aastal tema väljendi kohaselt «nõukogude porilombis» ning kirjeldab raamatus oma põlvkonna elu ja selle mõtestamist okupatsiooniajal, Eesti Vabariigi taastamise perioodil ja sellele järgnenud kümnenditel. Raamat kätkeb endas autori poolt kogetut üleminekul totalitarismilt vabasse ühiskonda. Oma põlvkonnakaaslaste arusaamad ja tõekspidamised on kirjeldatud eelmise sajandi teisest poolest kuni Vene-Gruusia sõjani 2008. aastal ning annavad lugejale ettekujutuse, kuidas nägid elu inimesed, kelle noorus möödus eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel okupeeritud Eestis. Sellest johtuvalt on tegemist tolle põlvkonna mõttelaadi kirjeldamisega. Autor suhtles kirjeldataval ajal nii loominguliste inimestega kui ka tegevpoliitikutega. Peale eesti keele- ja kultuuriruumi oli autorile avatud ka venekeelne kultuuriruum ning seda, mida mõtlesid tema venelastest tuttavad, on samuti võimalik raamatust lugeda.