"Vabanemise rõõmud" on raamatu "Julgeolekust (KGB)" otsene järg. Uutmiseks nimetatud ajal hakkab Nõukogude Liit mõranema. Kiige osavõtul saavad teoks mitmed diktatuuririiki kõigutavad ettevõtmised - 1987. aasta suvel ilmub varem riigivastaseks tembeldatud küüditamisromaan "Maria Siberimaal" ajakirjas "Looming".

Keskerakond sündis 1991. aastal ning juba kolm aastat hiljem tekkis erakonna juurde noortekogu, mis tollal kandis nime "Recte". Praegu nimetame end pikemalt keerutamata Keskerakonna Noortekoguks. Täna oleme saanud 10-aastaseks ja seda siinne raamat tähistabki - kingitusena kõigile, kes on uskunud ja usuvad meie noorde elutundesse ja maailmavaatesse. See pilguheit olnule on täidetud lootusega, et sellist tagasivaadet saaks Noortekogu teha ka tulevikus - oma järgmistel tegevusaastatel, kui meid on veelgi rohkem ja meie jälg Eesti poliitikas veelgi sügavam. Siis, kui meie jälgedes on juba uued käijad...

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas ühed inimesed võivad kohelda teisi, kui demokraatlikud vaated jalge alla tallatakse ning vihkamise ja vägivalla ideoloogiaga asendatakse. Raamat toob lugejani fakte holokausti kohta ja üritab seletada, kuidas mõeldamatu võimalikuks sai. Raamatule kirjutas eessõna president Arnold Rüütel. Eesti ajalugu käsitleva peatüki autor on Jaan Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse Keskuse juhataja Sulev Valdmaa.

Euroopa Liidul on juba pikemat aega ambitsioon etendada maailmas võtmerolli, mis oleks proportsionaalne ELi majandusliku võimsuse ja mõjuga. Selles raamatus ütleb Eesti pikaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Renew Europe), et on veel päris palju minna, enne kui Euroopa Liit suudab ennast rahvusvahelisel areenil tõeliselt maksma panna, ning seda eelkõige ebaefektiivse otsustusprotsessi tõttu, mis aeglustab ja takistab ELi ajamast tõhusat välispoliitikat. Hoolimata lõpututest avaldustest ja deklaratsioonidest pole EL veel oma potentsiaalile vastav tegija suurte globaalsete jõudude keskel. Paet kutsub Euroopat üles võtma minevikust õppust, töötama välja toimiva kava oma välispoliitilise rolli tugevdamiseks ning tegema ka vajalikke muudatusi. Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad suutma seada prioriteete, mõtlema strateegiliselt, rääkima ühel häälel ning omama ühiseid eesmärke – seda kõike realistlikult ja järjepidevalt. Ainult nii on Euroopa riikide huvid kõige paremini kaitstud.