Nelja meditsiinispetsialisti koostatud "Seksuaalelu entsüklopeedia noortele" on põhjalik teatmeteos, mis käsitleb seksuaalsusega seotud probleeme laiemas ja objektiivsemas plaanis, nii teaduslikul kui ka suhtetasandil. Entsüklopeedia annab vastuse kõigile küsimustele, mis noortel võivad seksuaalsuse kohta tekkida. Raamatu sümpaatseid ja humoorikaid illustratsioone täiendab suur hulk skeeme ja fotosid. Entsüklopeedia on mõeldud kogu perele, siit võivad nõu ja abi otsida nii suured kui väikesed. See raamat peaks innustama täiskasvanuid ja lapsi astuma dialoogi sellisel delikaatsel teemal, nagu seda on seksuaalelu. See raamat aitab noorel inimesel leida oma koht täiskasvanute maailmas, aitab tal paremini mõista eluperioodi, mida ta parasjagu läbib, ning jõuda selle kaudu täiuslikuma enesemõistmise ja -valitsemiseni. Emeriitprofessor Kalju Põldvere: "Noorukid ja nende vanemad otsivad teadmisi sigimissüsteemi ehituse, talitluse ja tervishoiu, samuti sugulise küpsemise kohta. Kogenud arstide ja psühholoogide küsimuste-vastuste vormis kirjutatud ja hästi illustreeritud raamatust saavad nad suurt abi."

Vasakukäelisusest on tänapäevaks kujunenud suhteliselt normaalne nähtus, mida ei saa kahjuks väita möödunud aegade kohta. Oli aegu, kus vasakukäelisus oli midagi väga vääritut, midagi, mis tuli tingimata ,,ära parandada” ehk ümber õpetada. Raamat annab väikese ülevaate olulisematest vasakukäelisust puudutavatest küsimustest. Millal võime öelda, et inimene on vasakukäeline? Kuidas käelisust määrata? Kas vasakukäelise lapse peaks ümber õpetama paremakäeliseks? Vasakukäelise lapse vajadused lasteaias, koolis. Mida võiks teada vasakukäelise lapsega tegelevad õpetajad? Kuidas toetada peres kasvavat vasakukäelist last lapsevanemana? Mida võiks vasakukäeline ise enda kohta teada enne, kui ta paremakäeliste maailmas ,,lõksu” langeb? Kindlasti ei võistle see kirjutis teaduslike teostega, mida, tõsi küll, vasakukäeliste temaatika kohta eesti keeles eriti polegi. Püüan jagada oma tähelepanekuid, olles ise vasakukäeline ja oma pedagoogiameti tõttu saanud suurepärase võimaluse jälgida vasakukäeliste laste toimetamist ja toimetulekut koolis. Raamatu lõpus on ka kokkuvõte vasakukäeliste küsitluse vastustest (tehtud aastatel 2014-2019). Maarika Ruuse on lõpetanud TPedI pedagoogika ja algõpetuse metoodika eriala 1988. aastal. Ta on töötanud klassiõpetajana Luunja Keskkoolis, Melliste Algkool-Lasteaias ja Tartu Waldorfgümnaasiumis. Temalt on varem ilmunud raamatud ,,Aastaring I kooliastme kunstitundides” (2011, Koolibri) ja ,,Teeme ise kaardid tähtpäevadeks” (2015, Pegasus).

Perekonstellatsioonid asuvad justkui reaalse maailma ja vaevutajutava välja piiril, luues sillad tänase maailma ja esivanematelt päritud teadmiste vahele. See annab meile ligipääsu põlvkondade-ülesele mälule, mis elab edasi meie sugupuus ja meis endis. Kui pöörame esivanemate tarkusele selja, oleme pidetud ja sihitud. Selle võimsa tervendava meetodi peamiseks eesmärgiks on taastada kord peresüsteemis: vabastada iseolemist takistavad sõltuvussidemed ja lasta toimida Armastuse korra seadustel. Vaid nii on lootust leida harmoonia, meelerahu ja tasakaal niihästi isiklikul, perekondlikul kui ühiskondlikul tasandil. Käesolev raamat on justkui perekonstellatsioonide kahe teoreetiku ja praktiku kohtumine: Bernard Fadda, kes konstellööri ja perekonstellatsioonide väljaõppe instruktorina toetub Bert Hellingeri meetodil põhinevale 20 aasta pikkusele kogemusele, ning tema õpilane Jean Yves Kerzulec, kes on eelkõige Alejandro Jodorowsky psühhomaagiliste toimingute praktika pühendunud edasiarendaja. Kahe praktiku koostöös on sündinud kõigile arusaadav ja lootust andev raamat, mis aitab lugejal mõista, kuidas saame perekonstellatsioonide abil luua oma elus tähelepanuväärseid muutusi.

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.