Sinu korteris elavad võõrad inimesed... Sinu töökoha on hõivanud keegi teine... Sind ei tunne ära ei sõbrad, ei armsam... Sind kustutatakse sellest maailmast maha. Kes seda teeb?

Romaani tegevus toimub Americana-nimelises riigis pärast Suurt Katastroofi, mis pühkis maapinnalt kogu Euroopa tsivilisatsiooni. Americana "semiogüünilist" riiki valitsevad märgid ja naised. Teel kuulsasse Southfieldi ülikooli tutvub Sebastian Siiri Kiljuneniga, kes on nõus soome keelest tõlkima Sebastiani vanaonu, kunagi Pariisis hariduse saanud professor Amfortase noorpõlve käsikirju. Kohale jõudes kohtub Sebastian taas oma noorpõlvesõbra Felixiga, kes on vahepeal kummaliselt muutunud. Selgub, et professor Amfortas on salapäraselt kaotanud kõnevõime ja tõmbunud oma töökabineti üksildusse. Vastuolud Southfieldi ülikooli ja selle lahkulöönud paarilise, Northfieldi ülikooli vahel on jõudnud äärmuseni, viimase rektor professor Rosgnilk on valmis isegi mõrvaks, et võimu mõlema ülikooli üle enda kätte saada. Sündmuste käigus osaleb Sebastian professor Rosgnilki kaasosalise, Gudrune Kundrysdotteri klaverimängukursustel, satub surmaohtu Memorial Castle'i maa-alustes labürintides, võtab auvahina osa mõlema ülikooli ühistest 425. aastapäeva pidustustest, päästab seal professor Amfortase elu ning suundub viimaks rohkesti üllatusi pakkuvale ekspeditsioonile Soomemaale. Kas professor Amfortase saladus laheneb või ei, seda saab lugeja teada alles romaani lõpus.

Sergei Lukjanenko «Peegelduste labürint» on samaaegselt arvutipõlvkonna unistus ja veidi äraspidine kirjeldus meil juba olemasolevast maailmast — vahetult arvutivõrkudes suhtlevatest, elavatest ja ka surevatest inimestest, veidi allajoonituna traditsioonilisi küberpungi abivahendeid kasutades. Autor lõi oma virtuaalmaailma veel tol ajal, kui internet oli vähe levinud, lähtudes modemitega võrkudest ja eeldatavast arvutimaailma arengust — tähelepanuväärse tabavusega. Tema arvutikasutajad meenutavad mitte niivõrd moodsast mütoloogiast tuttavaid häkkereid, kui oma igapäevaste soovide ja huvidega tavalisi inimesi. Ehkki Sergei Lukjanenko on hästi tuttav klassikalise küberpungiga, jääb tema looming rahvuslikult omanäoliseks ja seega eesti lugejale ehk lähedasemaks tänu ühiskondade sarnasele arengule.

2025. aastal loodud uue ÜRO agentuuri eesmärk oli lihtne: tulevaste põlvkondade eest seismine ja kõigi praeguste ja tulevaste elusolendite kaitsmine. Meedias nimetas keegi selle asutuse Tulevikuministeeriumiks ning see nimi kinnistus ja levis, mistõttu uut agentuuri hakatigi nüüd nii kutsuma. Peagi pärast agentuuri loomist tabas Indiat suur kuumalaine, kus hukkusid miljonid inimesed.
Menukas Ameerika kirjanik Kim Stanley Robinson on tuntud oma tõsiteadusliku lähenemise poolest ulmekirjandusele. Robinson toob "Tulevikuministeeriumis" kokku teaduse, poliitika, majanduse ja eetika, et luua lugu, mis on nii sügavalt mõtlemapanev kui ka sügavalt inimlik. Kuna tegelased võitlevad oma tegude moraalsete keerukuste ja globaalse valitsemise keerukustega, kutsutakse lugejaid üles mõtisklema kollektiivse tegutsemise võimaluste ja lootuse jõu üle meeleheitele vastu astudes.
"Tulevikuministeerium" on ühtaegu kaasahaarav põnevusromaan ja prohvetlik manifest, mis annab tunnistust inimhinge vastupanuvõimest ja on üleskutse radikaalseid muutusi vajavale maailmale.