Käesolev lugemik oli esialgu kavandatud pakkuma tekstinäiteid uuendatud õpiku juurde, olude sunnil ilmub aga varem kui õpik. Võrreldes oma eelkäijaga ("Väliskirjanduse lugemik keskkoolile", 1976) hõlmab uus lugemik märksa enam tekste. Ka ülesehituse põhimõtted erinevad. Tekstide reastamine vastavalt autorite sünnidaatumitele peaks soodustama kirjanduse ajaloolise teisenemise mõistmist laiemas ruumis, samas juhtides tähelepanu tõsiasjale, et mõnelgi kultuurietapil tavapärane kirjanduslooline reastus ei toimi: ühes ja samas ajas lõid oma teosed paljud valgustajad ja romantikud, romantikud ja realistid, sümbolistid ja naturalistid, iseäranis XX sajandil arenevad kõrvuti tihti kõige vastandlikumad suunad ja nähtused. Lugemiku kõigi autorite ja tekstide käsitluse peab andma koostatav uus maailmakirjanduse õpik. Siin ei ole peetud vajalikuks esitada muid andmeid autorite ja nähtuste kohta kui kirjanike sünni- ja surmadaatumid ning teoste kas avaldamise või (vanemate teoste puhul) kirjutamise aastad. Raamatu lõpus on ära toodud valikbibliograafia eesti keelde tõlgitud maailmakirjandusest.

Tuntud tõlkija ja lastekirjanduse toimetaja Helle Michelson räägib oma ning paljude teiste elust ja tööst kirjanduse vallas

Käesolevas väljaandes on esitatud valik kaasajal käibivaid rahvajutte jahist ja metsloomadest. Siin on rahvusvahelise levikuga rahvajututüüpe, aga ka selliseid, mis põhinevad mingil konkreetsel faktil ja mille levik on nii ajas kui ruumis üsna kitsas. Paljud valimikus esinevatest paladest on niisugused suhteliselt hilise tekkega jutud, mille süžeed on loodud ja kujunenud rahvusvaheliselt tuntud juttude eeskujul, neist ümber kujundatud ja reaalelu faktidega seostatud.

Filoloogiadoktor professor Eduard Laugaste kogumik sisaldab rahvaluuleteadlaste uurimusi folkloori kõigi liikide kohta ajavahemikust 1901-1978. Ulatuslikes kommendtaarides selgitatakse paljusid rahvaluulenähtusi ja antakse ülevaade folkloristide tegevusest. Teos on illustreeritud fotodega.