Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Ajalooline romaan Ateena kauni hetääri Daphne seiklusrikkast elust. Romaani tegevus toimub Kreeka-Pärsia sõdade ajal ja algab Ateenas, kus võluva Daphne armastust püüdlevad Kreeka rikkaimad ja mõjuvõimsamad mehed. Ometi armub ta mehesse, kes on tema vastu ükskõikne - see mees on Themistokles. Kuna romaani tegevus on põimunud sõjaga, siis on tegu rohkem põneviku kui traditsioonilise armastusromaaniga. Originaali pealkiri Die Tochter der Aphrodite.

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Rüütel olla ei ole Eestis kerge olnud, ei aastasadu ega -kümneid tagasi. Mõnigi tahtnuks Rüütli kõrvaldada – vähemasti võimult. Selle õnnestumisel oli aga pettunuid kordades rohkem. Eesti rahvas hindas Arnold Rüütlit teistest poliitikutest enam nii ülemnõukogu esimehe kui vabariigi presidendina. Tema elu hõlmab ja peegeldab peaaegu tervet sajandit Eesti ajaloost kõigi selle tumedate ja helgete aegadega. Rüütel on elanud truu ja töökana mitte ainult koos oma rahvaga, vaid ka oma teadlasest abikaasaga.

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani.

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

 

Sisu: Ajalugu Kiirpilk üle maa varade Rahvas Väline areng suurlinnades New York Chicago Detroit Washington Sotsiaalsed olud Kodu ja kodukultuur Sotsiaalse töö korraldus Uus rahvus - ameeriklane Kirjandust

"Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit."

See raamat räägib nii afgaanidest kui ka ühe eesti naise elust Afganistanis aastatel 2006-2008. Hoides end eemal relvastatud kaaskonnast, reisis autor üheteistkümnes provintsis ning sai hurmatud afgaanide väärikusest, traditsioone austavast elustiilist ja suurejoonelistest maastikest. Raamatus on juttu ka igapäevasest eluolust Kabuli kodus ilma okastraatide ja valvuriteta.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu – armastus, abielu, usk, soosing – oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja – võttis jälle ette uue retke.

Tallinna-Tartu maantee 33. kilomeetrilt Oru-Tammiku-Tuhala suunas sõites jõuate viie kilomeetri pärast teeviidani, mis juhatab Nõiakaevu juurde. Rahvapärimus väidab, et Nõiakaev keeb, kui nõiad kaevus vihtlevad. Tegelikult paneb vee kaevust välja purskama seitsme meetri sügavuses voolav maa-alune Tuhala jõgi. Haruldast vaatepilti võib näha enamasti kevadeti, sõltuvalt suurvee rohkusest. 2001. a suvel avastati Nõiakaevu kõrval Eesti võimsaim energiasammas. Raamat tõestab, et lisaks erakordsele loodusele on Tuhalal ka põnev ajalugu. Raamat on illustreeritud rohkete mustvalgete ja värviliste fotodega ning matkajat abistavate kaartidega. Teine, täiendatud trükk.

Tuntud kiirrongi on maailmakuulsad kirjanikud varemgi põnevike tegevuskohaks valinud (Agatha Christie'l on "Mõrv Idaekspressis"). Reis, millest jutustab Graham Greene, kujuneb eriti seiklusrikkaks ning elamusrohkeks. Mitmepäevasel teekonnal on reisijatel aega tutvuda, sõbruneda, armuda ja eluplaane teha. Rongis kavandab ärimees suurt tehingut, siia satub politsei eest põgenev mõrvar, siin jälitab sensatsioonihimuline reporter poliitilist pagulast... Kaalul on inimelud. "Idaekspress" on tulvil romantikat. Nooruke tantsijanna leiab armsa sõbra, lesbipaarike läheb lahku, loo lõpus on aimata pulmakellade helinat... Mida kõike luksuslikes magamisvagunites ei juhtu! Põnevike suurmeistri Graham Greene'i fantaasia rahuldab selles romaanis ka kõige nõudlikumate lugejate ootused.

Kui kõik ruumi-, aja-, mateeria- ja eksistentsiteemalised küsimused on saanud vastused, jääb meid kummitama üksainus küsimus: "Kuhu me täna sööma läheme?" "Universumi Lõpu restoran" pakub ülima gurmee-elamuse ja ometi kord ei järgne sellele hommikut, mille pärast peaksid süümepiinu tundma. Arthur Denti kosmoseodüsseia viib lugejad korraliku eine otsingul aja lõppu. Selle käigus saab kogemata ära muudetud ka kogu inimsoo tulevik... Douglas Adamsi tegi maailmakuulsaks BBC raadiosaade "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas", millele järgnesid bestselleriks saanud raamatud, telesari, näidend, arvutimäng, film ja saunalina. Algupärases triloogias on veel ilmunud esimene osa "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" ja kolmas osa "Elu, universum ja kõik".

Pärast ema surma USA-sse kolinud Damien Louvel, eduka teleseriaali stsenarist, peab naasma Prantsusmaale oma isa traagilise autoõnnetuse tõttu. Ta avastab, et isa oli asunud uurima müstilist Jordani kivi, mille eest ilmselt maksiski eluga. Koos energilise ajakirjaniku Sophie'ga otsustab Damien jätkata isa kummalisi otsinguid, et jõuda inimkonna suure saladuseni, mille võtmeks ongi Jordani kivi. See osutub aga üle ootuste keeruliseks ja ohtlikuks.

Parimad sõbrannad Suze, Nikki, Ani ja Lydia lubavad teineteist alati pealetükkivate kuttide eest kaitsta. Ootamatult reedab Suze sõlmitud pakti ning hakkab üleöö käima kooli eliitmaadleja ja suurima ahistaja Tarkin Shaw'ga. Ent asjad pole nii nagu need näivad. Suze on langenud väljapressimise ohvriks ning peab õigluse nimel võitlema maailmas, kus ohver on alati süüdi."Saada pilte" on silmiavav noorteromaan, mis heidab terava pilgu psühholoogilise manipuleerimise, seksuaalse ahistamise, küberkiusamise ja toksilise maskuliinsuse teemadele.

Lõpuks ometi kohtub Tsatsiki oma tindikalamees isaga. On Tsatsiki esimene suvevaheaeg ning ta sõidab koos mampsiga Kreekasse. Tsatsiki tunneb kõhus hirmsat kõdi: mis siis kui tindikalamees isa polegi selline, nagu pärisisa peaks olema? Tempokalt, humoorikalt ja soojalt jätkub see jutustus Tsatsikist. Tsatsiki avastab, et tüdrukut saab suudelda nii, et seda on tunda varbaotsteni välja ja et päris kindlasti ei tohi kedagi usaldada. Isegi mitte oma parimat sõpra.

Vivacia on piraatide käes ning Kennit peab plaani, kuidas laeva veelgi põhjalikumalt endaga siduda. Wintrow heitleb ikka veel kahtluste ja kõhklustega ning ei oska kujutleda, mis teda oodata võib. Althea, Brashen ja Amber suunduvad Paragoni pardal Vivaciat vabastama, teadmata, kas Vivacia üldse vabastamist ootab. Bingtowni kaubaisandaid ootavad ees muutused ning Malta side Reyniga tugevneb. Meres hoiavad mälestuste raasukestest kinni maod ja otsivad seda, kes mäletab. Vihmaorus aga püüab vangistatud lohe oma elu päästa ja vabadusse pürgida. Kõigi jaoks on lahendused veel kauged ja nendeni jõudmine nõuab vaeva ja ennastsalgavust.

Cronin jätkab sealt, kus jäid pooleli "Teekonna" seiklused, kuid kandub ka tagasi, aega enne seda kui vallandus viirus, mis tekitas maakeral katastroofi. Inimesed püüavad endiselt mingil moel mõista, kuidas uues olukorras elada, kaksteist esialgset nakatunut on loonud oma telepaatilised armeed ja keset kõike seda kõnnib endiselt Amy, mõistatuslik tüdruk, kes liigub ringi otsekui lunastaja. Temaga on liitunud oma kindluslinnast väljatunginud seltskond ning seiklusi selles katastroofijärgses maailmas jätkub neile kuhjaga. Cronini sünget maailmalõpunägemust eristab paljudest teistest samalaadsetest romaanidest kindlasti see, et tegu on väga hästi kirjutatud raamatuga. Enne "Teekonda" oli Cronin kirjutanud väga viimistletud proosat ning tema stiil ja kirjutamisoskus teevad äärmiselt nauditavaks ka selle põnevustriloogia.

Väike poiss Ulf peab kogu päeva mehemoodi tööd rügama. See on vanaisa otsus. Õnneks on Ulf tõesti täitsapoiss. Ka taadu tuleb külla. Ja kalad lendavad lausa ise söögilauale, puhastatud ja soolatud. Taadult kuuleb Ulf ka seda, et kui midagi liiga sageli teha, siis ei tundugi see enam eriline. "Täitsapoiss" on lugu, mis räägib poisi ja vanaisade suhetest. Ja nende tõekspidamistest. Ja viguritest. Rootsi kirjanik Ulf Stark on kirjutanud üle 30 raamatu, aga ka tele-, filmi- ja teatritekste. Ta on pälvinud nii Rootsi kui ka rahvusvahelisi auhindu. Tema raamatuid on tõlgitud 25 keelde. Eesti lastele on see esimene kohtumine kirjanikuga, keda on nimetatud Astrid Lindgreni mantlipärijaks. Ulf Starki lugudest õhkub soojust ja armastust, ta näib mõstvat nii laste kui ka täiskasvanute mõttemaailma. Markus Majaluoma on üks Soome armastatumaid raamatuillustraatoreid. Ta on töötanud ka joonisfilmis. Tema oma lasteraamatud on saanud mitmeid auhindu.