Parim juhend vananenud muruplatside ja aedade noorendamiseks ja nende nooruse säilitamiseks! Harilikult me teame, millal on õige aeg muru pügada, ent kas me teame, millal ja kuidas kärpida puud, mis varjab vaatevälja? Ümber istutada umbekasvanud põõsaid? Uuendada metsistunud püsilillepeenart? Väetada ja õhutada muru? Lewis ja Nancy Hill selgitavad, kui lihtne võib olla muru ja aia hooldamine! Aiapidaja kalender, mis aitab kõigi hooldustööde järjekorda meeles pidada ning võimaldab kujundada ajakava. Selles raamatus on esitatud muru, püsiktaimede, ilurohttaimede, pinnakattetaimede, põõsaste, rooside, puude ja vesitaimlate võimalikud probleemid ja nende lihtsad lahendused. Siin leidub õpetus, kuidas parandada kasvumulda, tõrjuda kahjureid ja haigusi. Kõik, mida iganes vajate piltilusa aiamaastiku loomiseks. Lewis ja Nancy Hill, kelle raamatuid on trükitud juba ligi veerand miljonit eksemplari, jagavad oma aiandusalaseid tarkusi tuhandete lugejatega

Millal tuli rukis Eestisse? Kuidas on seda siinmail läbi aegadekasvatatud ja leivaks küpsetatud? Kelle leiba me sööme? Mis on saanud kuulsast sordist «Sangaste» meil ja maailmas? Kuidas on leivakõrvasesilgu ja Moe viinaga? Raamatust leiab vastused ja lisaks palju muudki: rukis ja Eesti teadus; rukis meie kultuuris ja tavades; Eesti põldude harijad, kes pole lasknud maad võssa kasvada. Paljusid on rukis teinud rikkamaks – need inimesed jagavad raamatus oma rõõmu lugejatega.

Mis on ühist salatikontsul, talisibula juurejupil ja avokaadoseemnel? Õige, kõik nad on toidujäätmed ja visatakse prügikasti. Igati asjalik mõte oleks aga kasvatada neist hoopis uued taimed. See raamat jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. See ongi taaskasvatamine. Porrulauk, rooma salat, peet ja teised köögiviljad ei vaja midagi erilist, et tükikesest kasvama hakata: vaid vett, mulda, valgust ja veidi hoolt. Ent kui sul pole rõdu ega aeda? Sellest pole midagi, sest piisab ka aknalauast, et kasvatada endale turgutavaid vitamiine sisaldavat värsket rohelist. Ühtlasi vähendame oma ökoloogilist jalajälge ja anname väikese panuse keskkonnahoidu. Inspireeriv ja nõuannetest pakatav raamat nii suurtele kui ka väikestele!

1970. aastatel Austraaliast alguse saanud permakultuur on aiapidamise teadmistepõhine ja ökoloogiline meetod, mis ammutab eeskuju loodusest enesest. Kohaliku kliima, mullastiku, taimede, putukate jt aiaelanike omavahelisi seoseid jälgides luuakse teadlikult harmooniline keskkond, mis on sisuliselt hooldusvaba. Permakultuuriaed ei vaja kunstlikke mõjutusvahendeid, et püsida lopsaka ja tervena. See on kestlik ja hooliv aiapidamismeetod, kus kasutatakse ära toimivaid suhteid ja üksteist toetavaid elemente. Autori Ulrike Windspergeri sõnul saab permakultuuri abil loobuda paljudest tarbetutest aiatöödest. Hooldusvaba aia suunas liikumine aga eeldab teadmisi, uut mõtteviisi ja tähelepanelikku käitumist looduse suhtes. "Permakultuuriaias tunnustatakse loodusseadusi, aga see on ka filosoofiline lähenemine," ütleb Ulrike Windsperger.Raamatus tutvustatakse permakultuuri põhimõtteid ja uusimaid teadmisi ning õpetatakse mitme näite abil aeda planeerima ja rajama. Autor jagab arvukalt praktilisi nõuandeid, kuidas permakultuuri tõdesid samm-sammult oma aias kasutusele võtta. Oluline on meeles pidada, et permakultuuris käsitletakse aeda kui ühtset ökosüsteemi, kus oma roll on täita kõigil: taimedel ja putukatel, loomadel ja lindudel, kasuritel ja kahjuritel. Kõige tähtsam on leida tasakaal ja aeda sobivad mõjutusvahendid, et nautida muretut ja mugavamat elu, saades samas head saaki. Detailsete plaanide ja piltlike joonistega varustatud käsiraamat on õpetlik abimaterjal nii alustavale kui ka veendunud maheaednikule.