Sakari Nupponen käsitleb oma raamatus Viru hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid värvikaim pilt on antud ikkagi 1970-1980. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha.

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

Kaitseliidu ühe noorima struktuuriüksuse, 10-aastase Kaitseliidu Kooli esimene ajalooraamat. See on lugu sellest, et tegeliku arengu aluseks on julged ideed ja meie võime neist ideedest vaimustuda. See on lugu sellest, kuidas erinevate tõekspidamiste, elukogemuste, isiklike huvide ja iseloomude vastastikusest koostööst, vaidlustest ja tülidestki sünnib midagi uut. See on lugu sellest, kuidas millegi uue loomiseks peavad kõik asjaosalised tegema kompromisse ja lahendused, mis üksikult võttes ei tundu ideaalsed vaat et mitte kellelegi, annavad tervikuna parimal võimalikul viisil toimiva süsteemi. See on lugu ka sellest, kuidas kõik meie loodu areneb ega valmi mitte kunagi. Kaitseliidu kooli sünni ja esimeste eluaastate lugu on kirja pandud ja sellest saab üks kivike meie rahvusliku riigikaitse arenguloo kirjus mosaiigis.

Tallinna Pedagoogikaülikooli professori pedagoogikadoktor Lembit Andreseni raamat annab ülevaate meie hariduse ja kasvatuse ajaloost, alates esimeste koolide tekkimisest kuni rahvusliku ülikooli rajamiseni. Kultuurihuvilisele lugejale tehakse esmakordselt kättesaadavaks kooliharidusega seotud küsimused iseseisvas Eestis kuni riigipöördeni 1940. Kooli ajalugu on vaadeldud koos õppekirjanduse ja lugemaõpetamise arengulooga. Töö põhiosa on kirjutatud autori isiklike uurimuste põhjal. Ajastu kooliolude parema valgustamise eesmärgil esitatakse näiteid mitmesugustest dokumentidest, mälestusraamatutest ja õpikutest. Teksti ilmestab rikkalik pildimaterjal. Raamatu lõpus tuuakse ära eesti hariduslooga seotud tähtsündmused kronoloogilises järjekorras. Esitatakse ka isiku- ja kohanimede register.