Projekti idee sai alguse ajalooõpetaja ja kodu-uurija Aksel Tiidebergi käsikirjast "Mulgimaa tuntud inimesi, vaatamisväärsusi ja sündmusi". Ühest raamatukäsikirjast kasvas välja ettevõtmine, mille tulemusena valmis see turismiteatmik, veebiraamat, koolitati välja 14 giidi ja see kõik päädis VI Mulgi Konverentsiga. Turismitrükis annab kokkuvõtliku ja kompaktse info Mulgimaa külalisele, kuhu minna, mida vaadata ja ülevaate teenustest.

NB! Müügil ilma CD-ta. Raamatu «Kuidas rännata ilma hirmuta» esimene osa räägib välismaal reisimisest ja sellega seotud hirmude ületamisest. Teine osa kõneleb rännakutest, mida on võimalik kogeda ilma reisimata: meditatsioonist, hingerännaku-taimedest ning väelauludest/-tantsudest. Kolmas osa käsitleb elu kui rännakut sünnist surmani. Seal filosofeerib Tom teemadel ego, soov omada olemasolevast rohkemat, looja, inimsuhted, surm ja tänulikkus. See lauludest, luuletustest, mõtisklustest ja põnevatest rännulugudest pakatav kirjatükk on omamoodi rändamise käsiraamat ning pakub igale avarduda-soovijale kindlasti innustust ja tuge. Tom Valsberg on iseäralikest ideedest pakatav rändmuusik ja sõnasepp, kes on viimase kümme aasta jooksul ohtralt maailmas ringi reisinud. Rännakutest inspireeritult on Tom kirjutanud palju Indigolaste laule ja avaldanud Eesti Ekspressis luuletusi ning rännulugusid. Rännakuraamatu teeb eriliseks sellega kaasnev heliplaat, mis võimaldab raamatusse põimitud laule lugemise kõrvale ka kuulata. Lisaks Indigolaste ja Tane mahuta lauludele leiavad plaadil ilmavalgust ka Tommi uue ansambli Manki Maindi kuus tuttuut laulu.

"See on nii romantiline!" Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline. Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus. Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud. Justin Petrone

Carolijn Visseri raamatus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Ehk mäletate veel Miss Concordiat Sigrid Xin Wangi, seni vist ainsat hiinlannat meie iludusvõistluste ajaloost? Nüüd elab ta Kanadas, aga kuidas ta Eestisse sattus? Tema loo alguses saavad Moskvas kokku eesti neiu ja hiina noormees, kelle järeltulija ja tema abikaasaga kohtub raamatu autor 1990. aasta suvel Pekingist Moskvasse sõites. Pika rongireisi vältel sõlmitakse sõprus, mis toob Carolijn Visseri järgmisel aastal ka Eestisse, kus on juba ootamas uued inimesed ja uued lood. Õnnelikule lapsepõlvele Rägavere mõisas järgnenud Umsiedlung´it ja sõja lõpu koledusi Saksamaal meenutab Edith von zur Mühlen; Nõukogude Liidu lagunemisega riikide ja inimeste vahele tõmmatud piire kunagine Tallinna muusikapedagoog Larissa, kes nüüd õpetab laulma navaho lapsi. Ka ülejäänud tegelaste teekonnad on olnud pikad ja keerulised: Saksamaa juudipere teismeline tütar Bettina jõuab Shanghai kaudu lõpuks Austraaliasse, inglise neiu Esther armub hiina üliõpilasse ja järgneb talle Hiinasse, otse II maailmasõja künnisel. Nii kujuneb meil nende jutustuste abil veel üks vaade 20. sajandi pöördelistele aegadele, läbi võõrsile sattunud naiste silmade.