Jessi ema andis lõpuks alla ja organiseeris reisi Jessi isa juurde. Paraku on ajastus Jessi jaoks hirmus halb, sest Fred on muretsenud väga romantiliselt neile mõlemale piletid kuumale muusikafestivalile. Selle asemel peab ta nüüd minema reisile koos ema ja vanaemaga ning vanaisa tuhka täis urniga. Ta vahetab Frediga tekstisõnumeid, kuid mõne aja pärast poiss enam ei vasta ja Jessi haaravad kahtlused. Kui ta aga isa juurde jõuab, ootavad sealgi ees üllatused…

Romaan saab algtõuke Maal hukkunud sõjaväelenduri hinge jõudmisest ühele teisele päikesesüsteemi planeedile. Maalase sattumine nii kaugele jääb lahti seletamata. Kaugel planeedil juhtuv on aga niisama inimlik kui Maa pealgi. Kaugeimagi tähe taga ei saada läbi sõdade, alatuste, reeturluseta, mille vastu seisavad need, kelle päralt on võit õigluse ja armastuse läbi. Autor kirjeldab seda Tarzani- ja Marsi-lugudest teada oleva kaasahaaravusega.

Romaan jõuab eesti lugeja ette Hilja Valtoneni loominguga tutvumise taaspuhangu harjal. Hilja Valtonen on paar viimast aastat olnud Eestis avaldatuim ja loetuim soome kirjanik. "Preili Kojamees" on kirjutatud päevikuna, mille teksti võib tinglikult jagada kolme tasandisse - päevik, kirjavahetus ja väljamõeldud legend peategelase esivanematest. Lugemise hõlbustamiseks on kasutatud ka kolme erinevat kirja. Hilja Valtonenile omaselt on selle raamatu peategelane nurgelisest tütarlapsest veetlevaks neiuks kujunev iseseisvusele, eneseväärikusele püüdlev naisolevus. Taas Valtonenile omaselt saab peategelane Irja pärastsõja orvuaastate raskustele vaatamata hakkama oma käekäigu kujundamisega. Temast peegeldub nakatavat huumorimeelt ja usutavat optimismi. Tänasele lugejale kulub ära nii üks kui teine.

Karl May kuulsa, palju kordi trükis ilmunud ja korduvalt filmitud romaanisarja tegelasteks on vaprad ja üllad punanahad ning nende ahistamise vastu võitlevad valged sõbrad. Apatšide pealik Winnetou ja tema kaaslased on kujunenud mitme põlvkonna noorte lemmikkangelasteks.