Mida rahvamälestustest pidada
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | hea |
Autor | Jakob Hurt |
Ilmumisaasta | 1989 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Eesti Raamat |
Köide | kõvakaaneline |
Kujundaja | Rudolf Pangsepp |
Lehekülgi | 176 |
Sarnased tooted
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia esimene köide tutvustas lugejat lastele lugemiseks sobilike rahvaluulenäidetega. Teine köide kaardistas meie lastekirjanduse sünnieelset ja sünniaegset kirjandusmaastikku. Seda köidet sulgedes võime kinnitada, et eesti algupärane lastekirjandus oli XIX sajandi lõpuks päris valmis saanud. Nüüd oli juba eestlaste oma asi, et seda hoida ja hoolega edendada. Nii tutvustaski antoloogia kolmas köide meie lastekirjanduse käekäiku kuni 1917. aastani. Neljas köide, mida praegu käes hoiate, tutvustab algupärast lastekirjandust, mis jõudis noore lugeja kätte Eesti Vabariigi esimesel kümnendil -- seega kahekümnendatel aastatel. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… kui see pole õudne või hukatuslik”. Naer peab teenima inimese üleolekut kõige selle üle, mis on veider või madal, labane ja äbarik. Naeruvääristades nõnda esmajoones pahelisi nähtusi küll üksikisikute juures, aga veelgi rohkem laiemas ühiskondlikus elus, aitavad naljandid suurel määral kaasa nende nähtuste vastu võitlemisel.