"Teadusmaastik ja teadmised on põnevamad kui ükski seiklusromaan," ütleb Jüri Engelbrecht, kes on kogu elu veetnud teadusmetsa põlispuude varjus ning seal ka ise nii mõnegi istiku üles kasvatanud. Nende kaante vahel on tunnustatud Eesti teadlase päevikust pärit tsitaadid, fragmendid ja metafoorid, ülestähendused koosolekutest ja aruteludest, kokkuvõtted raamaturiiulile kogunenud teostest ning palju muudki, mis avavad ukse tarkust – ent mitte tõsidust! – taga ajavate inimeste maailma. Muigamisi kirja pandud lood teadusest ja teaduselust on avaldatud sooviga, et selle raamatu lugemine ennekõike noori inimesi teaduse juurde tooks.

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult võistlemas USA mälumeistrivõistluste esikohal nimel. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. „Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidisse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Raamatus esitatakse konstruktsioonides kasutatavate plastmasside füüsikalised ja mehaanilised andmed ning kandekonstruktsioonide arvutuse ja konstrueerimise alused. Mõeldud ehituse eriala üliõpilastele, tehnikumiõpilastele ning ehitusinseneridele.