Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Autorile omases ladusas käsitluslaadis tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle, nende ühendeid ning sulameid. Elementide ja ühendite kasutusalad on esitatud keemia kui teaduse arengu taustal. Vaadeldakse nende tähtsust tööstuses, kosmonautikas, tuumaenergeetikas, põllumajanduses ja meditsiinis. Käsitletakse kuuma- ja korrosioonikindlaid, ülitugevaid ja ülikergeid sulameid, magnetmaterjale ning teisi eriomadustega aineid. Kirjeldatakse uusi tehnoloogilisi meetodeid. Pakub huvi laiale lugejaskonnale.

"2003. aasta veebruari lõpus läks SARS Hongkongis lennukile ja sõitis Torontosse." Mitme teadusharu piirimail kulgevas tõsielupõnevikus viib tuntud kirjanik David Quammen lugeja reisile Austraalia võidusõiduhobuste tallidesse, Kesk-Aafrika džunglitesse, Borneo ja Bali saarele, Kagu-Aasia suurlinnade turgudele, Bangladeshi lagunenud majadesse ja Hiina koobastesse, ajades üle maailma levivate taudide nagu SARSi, linnugripi või ka päris tavalise, kuid igal aastal erineva gripi jälgi. Aeg-ajalt põikab autor maailma tipplaboritesse ja leiab kõikjal eest kummaliste ja senitundmatute haiguste maailma, milles kiiresti ja kaugele rändav inimloom end üha kaitsetumana tunneb. "Inimesed ja gorillad, hobused ja kabrikud ja sead, pärdikud ja šimpansid, nahkhiired ja viirused: me kõik oleme selles koos," kirjutab autor ega unusta lisamast, et Trooja hobune võib tänapäeval esineda näiteks pardi kujul. Quammen otsib oma raamatus selgust, kuidas, kust ja miks need haigused ilmuvad ja esitab loogilise küsimuse: mis tuleb järgmiseks? Ajakiri Scientific American nimetas "Hüppe" 2012. aasta parimaks raamatuks ning see pälvis ka 2013. aasta teaduskirjanike preemia Science in Society Journalism Award. Teos jõudis ka Amazoni, Daily Beasti ja New York Timesi parimate raamatute sekka, PEN / E. O. Wilsoni teaduskirjanduse aastaauhinna lõppvalikusse ning USA mainekaima kirjandusauhinna National Book Critics Circle Award finaali. David Quammen on tunnustatud Ameerika teadus- ja looduskirjanik, kes on avaldanud 15 raamatut ning teinud kaastööd paljudele ajalehtedele ja ajakirjadele. Eesti keeles on Quammenilt varem ilmunud "Dodo laul".