Käesolevas teoses pole eesmärgiks mitte niivõrd rahvakunstialane analüüs, kui just selle unikaalse pärandi tutvustamine.

Raamat kaasneb näitusega "Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary" Kumu kunstimuuseumis (18.11.2022–09.04.2023). Näitus ja käesolev raamat on esimene teemapõhine sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse Vitols Contemporary, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt. Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste vastu pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Samuti tõstavad nad esile piirkonna kultuurilist mitmekesisust. Raamatust saab lugeda intervjuud Irina Vītola ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi. Kunstnikud: Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis

Näitus ja kataloog "Kumu hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust” on koostatud täies mahus Eesti Kunstimuuseumile kuuluvate teoste põhjal (näitus Kumu kunstimuuseumis 08.04.–28.08.2016). Näitus astub vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos. Esiteks, kaardistades muuseumi kaasaegse kunsti oste, näeb väljapanek endal teejuhi rolli ja on kantud soovist juhatada vaataja kunstimaailmas sageli ebaselgeks jäävate protsesside ja liikumiste juurde. Kunstimuuseumi ostude kaudu ka kunsti arenguga seotud dünaamikaid, plahvatuslike uute meediate kasutuselevõtu kõrval vaikseid mõõnaperioode, kunstisuundade vahetumist, suuri lootusi ja eredaid esiletõuse talletades toob ekspositsioon välja läbilõike viimaste kümnendite kunstist, mis on jõudnud väljasisese ringluse lõpp-punkti – muuseumi kogusse. Teiseks, näitust võib käsitleda ka eesti kaasaegse kunsti alternatiivse püsiekspositsioonina ja mõtiskleda kuraatorivalikute üle selle koostamisel. Kolmandaks, hiti mõistet kasutades opereerib näitus meediumina kunsti ja publiku vahel, pakkudes välja nii kaasaegse kunsti klassikat kui ka vähem tuntud teoseid sisaldava valiku, milles saab oma eelistuste näol aktiivselt kaasa rääkida ka publik.

Raamat koondab ja esitab uurimis- ja konserveerimisprojekti "Rode altar lähivaates” 2013–2016 tulemusi ja hetkeseisu. Uurimisprojekti osaliste kirjutatud artiklid esitlevad nüüdisaegsete loodusteaduslike ning pilditehnoloogiliste uuringute metoodikat, kasutamist ja tulemusi ühe hiliskeskaegse kunstiteose uurimisel. Rikkalikult illustreeritud ja ajaloolisi fotosid koondavast raamatust leiab ka Lübecki meistri Hermen Rode loomingut tutvustava ülevaate ja põhjaliku käsitluse Rode kappaltari restaureerimise ajaloost. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari kappaltar on üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu maailmas. Kappaltar telliti Lübecki meistri Hermen Rode töökojast ning see valmis 1478–1481. Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi projekt"Rode altar lähivaates” keskendub Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabli tehnilistele uuringutele ja konserveerimisele. Projektis on oluliseks pildindus- ja infotehnoloogiliste ning materjaliuuringute kaasamine, teose põhjalik dokumenteerimine ja info kaardistamine. Suurt tähelepanu pööratakse publiku kaasamisele haridusprogrammide, töötubade ja uurimistulemusi kajastavate multimeedialahenduste kaudu (veebileht, blogi, interaktiivne multimeediaprogramm, teadusveeb jne). Konserveerimis- ja uurimistöödest saab osa Niguliste muuseumis kohapeal, kuhu on üles seatud stuudio koos ajas kasvava näitusega.